Pitsaahi loob ka meeleolu.Foto: Living4media
Remont ja Ehitus
1. mai 2021, 08:56

TEE ISE | Oma aia savist kuppelahjus saab valmistada nii pitsat kui pirukat

Savist kuppelahjus ehk pitsaahjus võib lisaks pitsale küpsetada muudki: leiba ja pirukaid, liha ja kartuleid. Mis eriti tore – lihtsama ahju ehitamisega saab tragi huviline ka ise hakkama.

OÜ Looduskeskus juhatuse liikme Jaanus Viese sõnul on kuppelahju nimeks saanud pitsaahi, sest ju tõmbab pitsa rohkem tähelepanu. Ka Viese ise, kel endal kodus kaks sellist ahju – kaheksa ja kolm aastat vanad –, möönab, et kõige rohkem on neis valminud ikkagi pitsasid, kuigi algul küpsetati palju ka leiba. “Tänu loodusliku ahjumaterjali omadusele niiskust sidu­­da ja tagasi anda on leiva niiskussisaldus ja koorik ikka hoopis teine kui näiteks elektriahjus küpsetades,” kiidab Viese. Kui juures on veel tibake söehõngu, annab see maitsele veelgi juurde.

OÜ Kivikasukas juhi Marek Ollino sõnul on tänu laiale madalale koldele pitsaahjus küpsetamistemperatuur ühtlasem ja kõrgem. See, et söed saab kõrvale lükata, tagab veelgi ühtlasema temperatuuri.

Pitsaahi Tartumaal toorsavist küpsetusuksega.
Põneva vormiga ahi Viljandimaal.

Eestlane grillib, mitte ei küpseta

Kui mujal on pitsaahjud üsna levinud, siis meil pole need kuigi ­populaarsed. “Olen tööalaselt sattunud Jaapanisse, kus pitsa­ahjusid on palju, ka Ameerikas on need levinud,” räägib Ollino. “Eestlasele meeldivad suured asjad,” lisab ta. “Näiteks suured ­välikaminad, mille kõrval on oma gaasigrill. ”

Ehkki pitsaahi tundub paljudele liialt väike, on see Ollino hinnangul tunduvalt praktilisem ning ka märksa odavam kui kamin. Kui tuli all, on see ka kamina eest. “Meil pole küpsetamine eriti populaarne, eestlane on pigem grillija,” leiab Ollino ja märgib, et tema ise küll peaaegu kunagi ei grilli. Seda enam, et pitsaahjus saab küpsetada kõike, ka liha.

Viese on õppinud looduslikest savisegudest pitsaahju ehitamist Iirimaal. Juhendas teda Ameerikas elav tuntud cob-savitehnika meister Ianto Evans, kes peale käsitsi voolitud savimajade ja köetavate savidiivanite on kõigile jõukohaseks teinud ka kupliga pitsa­ahju ehitamise. “Just Evans ja tema õpilased on savist pitsa­ahju tuntuks teinud üle maailma,” kiidab Viese.
Kuppelahju ehitades tehakse selle alla liivast makett ehk pall, mille peale ehitatakse savist­-liivast seinad. “Segust tehakse pallikesed, muljudes need käte vahel tihedaks. Seejärel surutakse need tugevasti seina,” kirjeldab Viese töö käiku.

Segu vajab testimist

Et kindel olla, kas segu on ehitamiseks sobiv või mitte, tuleb seda enne kasutamist testida – selleks lastakse tennisepallisuurusel segupallil puusa kõrguselt maha kukkuda ja vaadatakse, kas see puruneb. “Kui palli tekib kukkudes mõni mõra, siis on savi vähe. Kui aga pall kukub laiaks nagu pannkook, on selles savi või vett liiga palju,” räägib Viese. Segu vajab eelnevat testimist, sest liiv ja savi on omadustelt alati veidi erinevad ning valmis retsepti ei ole.

Kui segu on juba veidi tahenenud, võib ukse sisse lõigata. Et ukseava oleks tugevam, teevad meistrid selle šamotist võlviga. “Kui ehitada ilma korstnata, tuleb suits välja samast kohast, kust pirukad sisse lähevad,” ütleb Viese, kes ise teeb siiski põhiliselt korstnaga ahjusid. Savi ja liivaga ehitades võib sissepääsu kohale mõrasid tekkida, mida tähele ei pane. Ent tuleohutus on väga oluline. Ilma korstnata õueahju läheduses ei tohi olla ka põlevmaterjali, sest ahjust väljuv suits on kuum.

Pitsaahju võib teha kas lihtsama – ühekihilise, mis valmib ühe päevaga, – või keerukama ehk paksema seinaga. Viimane seisab pikemalt soe, puid kulub vähem ning tuld ei pea nii hoolsalt all hoidma kui õhema seinaga ahjus. Lihtsam ühekihiline ahi võimaldab küpsetada pitsasid ja saiakesi. Kui aga soovite ahju panna pikemat küpsetamist vajavat leiba, praadi või pirukaid, on vaja rohkem kihte. “Mina teen viiekihilisi ahje,” räägib Viese, kel endal on kodus 23–25 cm paksuse seinaga ahi (ühekihilise seina paksus on 8–9 cm). “Materjali põhimass on sama, ent ahjul on kihte rohkem – näiteks ka mõraohtu ja soojuskadu vähendavad vahekihid,” kirjeldab ta.

Ahju ehitamiseks pole palju vaja: šamottkive, liiva, savi ja soovitavalt ka isoleermaterjali. Paksu seinaga ahju hind jääb 3000 euro kanti – ahju maksumus algab 2500 eurost, ent kui tarvis on ka alust, on maksumus suurem.

Viese rõhutab, et ahju alus on oluline ja seda ei tohiks ehitades unustada, sest tegu on ikkagi tulega. Aluse saab ehitada kivist või puidust, puitalus nõuab korralikku kaasaegset isoleermaterjali ja õhuvahet.

Maamehe Golfi talu lihtne ahi.

Talgutel valmib ahi poole päevaga

Loodusmaterjale hindav Viese pole keraamilist villa pitsaahju ehitades kuigi palju kasutanud. “Materjalide veeauru läbilaskmise huvides olen eelistanud looduslikke materjale, ka soojusisolatsiooniks olen pannud savi ja loodusliku kiu segu,” ütleb ta. Praegu katsetab ta ka keraamilise villaga – see võimaldab paremini säilitada ühtlast temperatuuri ning lihtsustab ehitamist.

Lihtsamaid ahje Viese tellimustööna eriti teinud ei ole, neid on ta ehitanud pigem talgutel ja koolitustel või näiteks firma suvepäevadel. “Nende ahjude hind on märksa odavam, kuna töömaht ja riskid on omanikuga jagatud,” sõnab Viese. Sel juhul on tellijal endal vaja eelnevalt materjal varuda ja alus teha, mis on suur töö. Ühekihilise ahju hind talgute käigus ehitamisel algab 750 eurost, kui korraldaja on ettevalmistuse ise ära teinud.

Restoraniköögis loodusmaterjal vastu ei pea

Kuna kuppel soojeneb erinevalt – alt vähem, ülevalt rohkem ja kasutatav materjal on looduslik –, tekivad ahju sisekihti paratamatult mikropraod. Kui need on esimeste kütmiste järel välja löönud, ­sõltub­­ ahju hilisem vastupidavus juba sellest, kui hea on olnud kasutatud liiva ja savi kvaliteet ning kui hästi on segu seina pandud. Enamasti need algsed pingepraod edasi ei hargne.

Kommertslikuks kasutuseks pole Viese seni ahje teinud, kuigi toitlustuskohad on selle võimaluse vastu huvi tundnud. “Looduslikke materjale kasutades on keskkonnajälg küll väiksem, aga materjal on ka hapram,” selgitab meister. Näiteks restorani, kus koormus on suurem, ta pole riskinud ahju sel moel teha.
Aga näiteks ühes turismitalus, kus koolituse käigus pandi poole päevaga püsti õhukese seinaga pitsaahi, on tema sõnul selles paari aasta jooksul valmistatud 3000–4000 pitsat, ilma et ahjuga oleks midagi juhtunud.

Youtube õpetab

Paljud ehitavad Ollino sõnul kuppelahje ka ise ja lisab, et Pinterestist ja Youtube’ist leiab ideid ja tegemisõpetusi. Viese nendib, et mida keerukam ahi, seda rohkem teadmisi ehitamine nõuab, ent lihtsa ühekihilise ahjuga võib huviline tõesti ise hakkama saada. Interneti videote puhul soovitab ta siiski kriitiliselt hinnata ehitaja kogemusi. “Mõned on seal nii agarad, et vaatasid video ära, tegid järele ja panid kohe oma ahju ehitamisest ka video üles,” hoiatab Viese. “Sel juhul pole võimalik teada, mis saab ahjust kolme aasta pärast.” Tema sõnul tasuks enne järele tegemist veenduda ahju vanuses.

Foto: Freeimages.com

PANE TÄHELE!

Ahju vundamendi jaoks kaevake kuni 1 meetri sügavune auk. Täitke see killustiku või kivikestega.

Laduge paekividest või lapikutest maakividest ringikujuliselt põlvekõrgune vundament.

Täitke ring seest killustiku või kividega. Kõige peale läheb umbes 10 cm paksune liivakiht.

Asetage liivale tulekindlad tellised.

Tehke telliste peale märjast liivast ümar vorm, katke see ajalehe või kilekotiga (et saaksite liiva hiljem välja kaevata).

Vormi katmiseks valmistage liivast ja savist segu. Kui segu on valmis, mätsige sellest ümmargused apelsinisuurused pallid. Katke märjast liivast ümarvorm umbes rusikajämeduselt savi-liiva seguga, vajutades pallid tihedalt üksteise sisse.

Järgmine kiht katke peaaegu sama seguga, enne lisage sellele põhku. Tulekollete sees põhku ei kasutata.

Viimane töö on viimistlemine. Näiteks katke ahi savi- või lubikrohviga.

Tiina Kunnberg: Leidsin pitsaahju kohta infot internetist. Ehitamise organiseerisime nii, et meie maksime materjalide eest, aga ehitati see ahi meie juures koolituse raames. Pitsaahi on väga hea ­– küpsetame seal nii leiba, saia kui kartulit haudepotiga. Ka kasutamises pole midagi keerulist, tuleb lihtsalt paari tunni jooksul peenikeste puudega tuli all hoida – kütad üles ja siis lükkad söed eest ära. Pitsaahjul on suveköögis kindlasti oma koht, sest sellega on võimalik kõike teha. Paraku ei teinud me oma ahjule katust ja tänaseks on see juba veidi lagunenud.