Foto: Living4media
Sisustus
27. aprill 2021, 12:30

Lase fantaasial lennata! Kujunda põnev sein lastetuppa

Lastetoa sein võib olla tavaliselt efektsem, võttes snitti lapse fantaasiarikkusest. Põnevaid lahendusi on mitmeid, mida toa elanik ka ise saab edasi arendada. 

“Tundub, et värviline sigrimigri eriti peale ei lähe,” tunnistab lastetuppa seinakleebiseid ja postreid müüva OÜ Minu Tuba juhatuse liige Pille Pets. Tema sõnul on klientide hulgas populaarsed mustvalged ja pastelltoonides kleebised. “Pood saigi paar aastat tagasi samal põhjusel loodud – turul puudusid lastetuppa tagasihoidlikud skandinaavialikud tooted.” Kuna rohked mänguasjad on nii ehk naa värvilised, saavad toad isegi liiga kirjud. “Ilmselt just sel põhjusel valitakse seintele pigem rahulikud toonid,” usub Pets. Alati on võimalik värve lisada vaipade, voodikatete, kardinatega. Pakutavaid kleebiseid on mitmesuguseid: on nii autosid, pilvi kui kuusekesi. Klientidele meeldivad ka lihtsad mustrid, sealhulgas mummud, kolmnurgad ja muu geomeetriline.

Lemmiktegelasega saab trikitada

Sisekujundaja Triin Karuks-Pärn nõustub, et lastetoas tahetakse taust hoida tagasihoidlikum ning eelistatakse pastelseid toone ja lihtsaid mustreid. Samas on tellija lemmikute kohta raske ühist märksõna välja tuua – rolli mängivad lapse vanus, tema soovid ja huvid.

Karuks-Pärn soovitab siiski vältida kiiresti muutuvaid trende. “Isegi kui lapsele meeldivad Anna ja Elsa, ei pea neid ilmtingimata seinale tooma, vaid sama efekti saab luua ka näiteks helesinise värviga.” Või kui laps ihaleb Disney teemat, ei ole tarvis tervet seina multikategelase-tapeediga täita, kompromissina võib valida kleebise või postri – need on eemaldatavad, ilma et aluspind seejuures kannataks.

Värvitavat tapeeti ei maksa üleni kirjuks teha, piisab ka mõne detaili värvimisest. Foto: Liivng4media

Värvi-mind-tapeedid

Üks võimalus last inspireerida on jätta talle toas koht, mida ta saab ise kujundada. Seinale, mööblile või põrandale saab jätta ala, kuhu laps võib joonistada või seda kleebistega täiendada. Näiteks võib seinale valida mõne interaktiivse ehk tee-ise-tapeedi, mida laps oma soovi kohaselt piltide, foto­­de, joonistuste või kleebistega täiendab.
On olemas ka tapeete, millele on muster musta kontuuriga ette joonistatud ning laps saab kujundid ära värvida. Kes tervet tuba või seina ei taha värvitava tapeediga katta, saab valida väiksema ala, näiteks bordüüri, mida on lihtne paigaldada ning soovi korral ka hõlpsalt eemaldada.
“Palju neid vanemaid ikka on, kes sellise asja alla neelavad,” nendib Karuks-Pärn värvitava tapeedi teemat lahates. Kardetakse, et siis tuleb igal aastal hakata tapeeti vahetama. “Pigem antakse lapsele joonistamisvõimalus – seinal saab selleks kasutada tahvlivärve – või tekitada lapsele mõni muu koht, kus tal on võimalik loovust arendada,” ütleb ta, ent leiab, et värvitaval tapeedil on siiski jumet. “Miks mitte jätta võimalusel osa ruumist lapsele värvimiseks.”

Lapsele võib jääda oma loominguline nurk, mida saab pärast üle värvida ja uuesti muuta. Foto: Living4media

Laste oma ideed

Suuremad lapsed pakuvad sageli ise ideid, mida nad toas näha sooviksid. “Kas nende nägemus vanemate omaga ühtib, on muidugi teine asi,” jätkab Karuks-Pärn. Näiteks võidakse soovida fototapeeti, tumedaid värve või midagi muud, mis vanemale meele järgi pole.
Karuks-Pärn lisab, et palju leitakse ideid Pinterestist. Kui seal on parajasti populaarsed ronimisvõimalusega voodiraamid, kasutatakse neid ohtralt ka kodudes.
Sisekujundaja sõnul saab paljugi ehitada selle ümber, mis perele huvi pakub, olgu selleks siis mõni hobi, stiil või meelepärane värv.

Voodiala on unistuslikult pilvine. Foto: Living4media

Seinamaalingule loomad ja loodus

“Seinamaaling toob lastetuppa elu,” leiab seinamaalinguid tegeva OÜ Eriart juhatuse liige Monika Palm. “Fototapeediga ei saa seda võrreldagi – maal tuleb justkui seina seest välja, kui realistlikult teha,” ütleb ta.
“Hakkame A-st ja O-st pihta – vaatame, kuhu ja mida ja kas ikka on vaja teha,” räägib Palm. On ka kohti, kuhu seinamaaling kõige paremini ei sobi. “Kui remondi ajal tühjas toas tundub mõni sein maali jaoks hea koht, siis hiljem, kui toas on juba riiul, riidekapp, kirjutuslaud või veel midagi, võib juhtuda, et seinamaal jääb osaliselt mööbli taha peitu,” toob ta näite.
Tehniliselt siiski piiranguid pole – maalingu saab teha seinale mis tahes kohta. Kui päike kipub segama, annab kasutada aknakatteid. Krobelisele pinnale on küll keerukam maalida, eriti kui eesmärgiks on realistlik kujutis.
Pildi sisu puhul peab vaatama sisekujundust laiemalt. Ehkki värvi lubatakse lastetuppa sageli rohkem kui mujale ruumidesse, võib Palmi hinnangul märgata ka meie lastetubades siiski pigem vaoshoitust – aina enam tulevad moodi lihtsad, ühe-kahe värviga kujutised.
“Multifilmitegelased on muidugi populaarsed,” märgib Palm, kuid lisab, et aja jooksul nende populaarsus muutub, sest uued filmid tulevad peale. Seevastu looma- ja looduspildid ei kaota kunagi oma aktuaalsust.
Seda, et lapsed kipuksid seinal olevat maalingut ise edasi joonistama, pole Palm kuulnud. “Aga kui see peaks ka juhtuma, siis alati on võimalik asja parandada,” kinnitab ta. Maalitud seina on võimalik ka puhastada. “Kui see svammiga üle käia, ei juhtu midagi.”