PÕNEV VÄLJAKUTSE: siit leiad lahendused väikese köögi sisustamiseks

Mida väiksem köök, seda tähtsam on koondada värvid, materjalid ja vormid üheks ansambliks. Tänapäeva köögis aitavad sellele kaasa mööblisse integreeritud tehnikaseadmed. Väikeses köögis tuleb ära kasutada kõik pinnad ja keskenduda eelkõige funktsionaalsusele. On asju, mida ei saa muuta, näiteks väljaulatuvad aknalauad, uksed ja seinanišid. Nendega võiks planeerimisel arvestada, et iga sentimeeter enda kasuks mängima panna.

Keskendu funktsionaalsele

Sobilik töötasapinna kõrgus on üldjuhul 90 cm, kuid lühemale inimesele sobib paremini 85 cm kõrgune tasapind. Tööpinna ja seinakappide vahele jäetakse reeglina 60 sentimeetrit, kuid võib kaaluda ka 50-sentimeetrist vahet, et kapipinda saaks rohkem. Siinjuures ei tohi unustada, et õhupuhasti kõrgus pliidiplaadist on minimaalselt 60 sentimeetrit. Kui induktsioon- ja keraamilise pliidi puhul võib mõõt jääda ka pisut alla 60 cm, siis gaasipliidi puhul on miinimum isegi kõrgem – 65 cm.
Seinakapid saab ehitada laeni välja ning traditsioonilise laua asemel võib kaaluda seinaäärset või aknaalust klapplauda. Kui vähegi võimalik, tasub investeerida mööbli ja tehnika terviklahendustesse – soetada tööpinna sisse paigaldatav pliidiplaat, ­integreeritud ahi ja külmkapp. Väikeses ruumis on eriti tähtis läbi mõelda tegelikud vajadused: kas pliit võib olla ka kahe plaadiga, kas ahi võib olla traditsioonilisest väiksem, kas nõudepesumasinat on ikka tarvis? Eelistada võiks kvaliteetset furnituuri ja väljatõmmatavaid süsteeme. Nii nurgakapisüsteemid, prügijaoturid kui ka sahtlite sees olevad väikesahtlid muudavad elu mugavamaks ja säästavad ruumi.

Valguse ja värviga avaramaks

Väikese köögi üldilme loob köögimööbli fassaad, teisisõnu – kapiuksed. Materjali valime maitsest ja rahakotist lähtuvalt. Võimalusel tasub eelistada naturaalspooni või täispuitu, aga tänapäeval on ka tehismaterjal vastupidav ja kvaliteetne. Näiteks melamiiniga kaetud naturaalpuiduimitatsiooniga mööbliplaadid on soodsad, neid on lihtne hooldada ja plekid sellesse materjali ei imendu. Kapiuste viimistlus võiks olla matt, sest kõrgläige ei anna väikeses ruumis efekti.
Väikeses köögis peab valitsema hele üldmulje, massiivsed ja tumedad mööbli­esemed sobivad pigem suurde ruumi. Kui tingimata soovitakse tumedat mööblit, peab kõik muu olema hele. Õhulisele üldmuljele aitavad kaasa mõned lahtised riiulid, samuti tasub kaaluda klaasi kasutamist seinakappide esipaneelides. Tähelepanu tuleks pöörata ka tagaseinale, mis peaks moodustama köögimööbliga ühtse terviku ning olema samal ajal hõlpsalt puhastatav ning niiskus- ja kuumakindel. Köögi tagaseinas sobib kasutada nii laminaati, karastatud klaasi kui ka keraamilist plaati. Kui on soov tapeediga hubasust lisada, tuleks see kindlasti klaasiga katta.
Köögis on valguslahendus alati tähtis, aga väikeköögis veel eriti. Töötasapindade kohale peidetud süvistatud leedprofiilid, üldvalgus ja söögilaua kohal olev valgusti peavad tagama nii praktilise kui hubase terviku. Valgusega annab väikest ruumi avardada, aga kui valgustuse planeerimisel vigu teha, võib kitsas ruum visuaalselt veelgi väiksem näida.

Praktiline töökolmnurk

Kööki praktiliselt üles ehitades tuleb lähtuda töökolmnurgast – valamust, pliidist ja külmikust –, mis võiksid olla omavahel mugavas seoses. Kui planeerida külmik köögi nurka, tundub ruum avaram. Seejuures ei saa külmik asetseda pliidi ja ahju kõrval, nende vahele võiks jääda minimaalselt 20 sentimeetrit tööpinda. Ka pliit ja valamu ei peaks olema päris kõrvuti, hea lahendus on, kui nende vahel seisaks näiteks nõude­pesumasin. Samas on oluline arvestada ka olemasolevate torude ja muude kommunikatsioonidega, mõnel puhul on nende ­ümberpaigutamine vaevaline ja kulukas, siis tuleb teha kompromisse. Kui köögis on ripplagi, võiks ventilatsioonitoru juhtida selle alt, et vältida nn visuaalset müra.
Köögi töötasapinna puhul on kõige tähtsam vastupidavus ja hooldatavus. Tööpind peab vastu pidama kuumusele, löökidele, niiskusele ja mustusele. Enim kasutatakse köögis soodsa hinnaga ja vastupidavat kõrgsurve­laminaati, mida leiab laias värvi- ja mustrivalikus. Harvem eelistatakse tööpinnana ehtsat puitu, sest see vajab palju hoolt, aga on siiski ilus. Täispuidust tööpinna korrapärane õlitamine aitab ära hoida vee ja mustuse sisseimbumist ning säilitab sellega puidu ilusa ilme. Väikese köögi eeliseks on võimalus kasutada ka kallimaid materjale, näiteks presskivi ja graniiti, millel võib hakkida ja töödelda praktiliselt kõike. Ka valamu vajab tähelepanu. Kuna väikekööki suur ja suure abipinnaga valamu ei mahu, tuleks valida optimaalne – selline, mis mahub ära ka 45 cm laiusele aluskapile.

Köök kui elutoa osa

Avatud köögil on nii plusse kui miinuseid. Ühelt poolt ei pea toiduvalmistaja kuhugi eralduma ning saab nautida pere või sõprade seltskonda. Teisalt on kogu söögitegemisega kaasnev segadus kõigi silme all, mis tähendab, et pesemata nõud ei tohi jääda kraanikaussi hommikut ootama ning kõik toiduained tuleb panna kohe kappidesse tagasi.

Avatud ruum seab väljakutse ka selles osas, et köök peab olema nii emotsionaalselt kui kujunduslikult elutoaga ­seotud. Võimalusel võiks tellida köögi- ja elutoamööbli samast materjalist, et moodustuks ühtne tervik, samuti tuleks maksimaalselt kodutehnikat integreerida, et keset elutuba ei laiutaks külmkapp või pesumasin. Kui võimalik, tasub kaaluda kahe ruumi visuaalset eraldamist näiteks maast laeni riiulite või lükandseinaga, aga abi on ka sellest, kui toidutegemise ala ja telerivaatamise tsoon on muul moel, näiteks söögilauaga üksteisest eraldatud.