Kirjud plaadid on jäetud põranda tarbeks.Foto: Living4media
Sisustus
1. september 2021, 06:35

Teistmoodi vannituba: mis oleks, kui keraamilist plaati ei kasutaks?

Üheksa vannituba kümnest on keraamiliste plaatidega. Ometi on keraamilisele plaadile ka omanäolisi alternatiive, nii looduslikke kui tööstuslikke, rohkem ja vähem praktilisi.

Puit

Kõik looduslikud materjalid, olgu siis puit, looduskivi või paber, on pretensioonikamad kui tehismaterjalid. Looduslik materjal on enamasti poorne ja õrn, vajades regulaarset hooldust ja spetsiaalset kaitset. Samuti võib üldistavalt öelda, et loodusmaterjalide puhul on korralik sundventilatsioon veelgi olulisem kui muidu. Naturaalne puit on vannitoas alati omanäoline ja loob sooja õhustiku, sobib nii põrandale kui seina. Eksootilisest puidust, näiteks tiik- või vengepuust laevatekipõrand annab ruumile eksklusiivse ja luksusliku ilme.
Kõige niiskuskindlam valik on suure loodusliku õlisisaldusega tiikpuu. Vannitoas võib aga kasutada ka teisi materjale, kui neid on töödeldud vett hülgavate vahenditega, näiteks õli, vaha või lakiga ning ühendus­kohad niiskust tõkestava mastiksiga. Tänapäeval on leiutatud hulk puidutöötlemisviise, mis muudavad selle materjali keskkonnamõjutuste suhtes vastupidavamaks ja stabiilsemaks, näiteks termotöödeldud puit on niiskusele immuunne ja vannituppa igati sobilik.

Looduskivi

Looduskivi on vannitoas võrdlemisi populaarne keraamilise plaadi asendaja, sest annab kogu ruumile looduslähedase ja sooja iseloomu. Seda võib paigaldada suurte paneelidena, näiteks katta sellega kogu vannitaguse seina. Samas saab looduskivi ka mõõtu lõigata nagu tavalist ­keraamilist plaati. On saadaval ka väikedetailidest võrgule liimitud mosaiike. Kuna looduskivi on väga poorne ja seetõttu raskesti hooldatav, soovitatakse see katta vetthülgava lakiga, et puhastamist lihtsustada.

Tapeet ja kangas

Erinevalt Eestist on paljudes maades tapeet vannitoakujunduses laialt kasutusel, võimaldades jätkata ülejäänud interjööri värvi- ja mustrikooslust. Paber- ja fliistapeeti võib seina kleepida veekindla liimiga ja seejärel lakkida vesialuselise lakiga, mis annab vastupidavust ja niiskuskaitset. Vannitoas võib kasutad ka vinüülkattega tapeeti, mida lakkida pole vaja, sest sellel on juba vetthülgav kattekiht. Küll on vinüüli puhul hea ventilatsioon ülioluline, sest tapeedi vuugid ei ole niiskuskindlad ja nende kaudu võib tapeet niiskust saada. Kui tapeedi asemel soovitakse kangast, võiks vannitoas eelistada tekstiiliga kaetud viimistlusplaate, mis on eelnevalt veekindlaks lamineeritud. Selliseid plaate on laias mustri- ja pildivalikus.

Betoon ja värv

Vannitoa trendid on muutlikud. Nüüd võib moodsate korterite vannitubades näha rohkem puhast ja ilusat betoonpinda. Nii nagu looduskivi, tasub ka betoon üle lakkida, et saaks seda paremini puhastada.
Huvitav võimalus vannitoas on ka veekindel dekoratiivne mikrotsement, mis oma spetsiaalse koostise ja paigaldamismeetodiga tagab tugeva ja vastupidava pinna. Mikrotsemendil puuduvad ühenduskohad ja seda saab paigaldada ühtse marmorilaadse kattena nii põrandale kui seinale. Selline pind ei vaja erilist hooldust ja on lihtne puhastada.
Samuti võib vannitoa pahteldada ja niiskuskindla värviga katta. Vastupidi eksiarvamusele ei ole probleemi, kui vesi ja värv kohtuvad, küll võiks värvi alla panna sileda klaaskiudkanga, mis aitab ära hoida pragude teket ja nende kaudu niiskuse pääsu aluspinnani. Niiskesse ruumi sobib kõige paremini spetsiaalne poolmatt vannitoavärv.

PVC

Soodsaima niiskuskindla põranda saab PVC-kattega rullmaterjalist, mis on mõeldud vannituppa või dušinurka ja millele on tehasest antud libisemiskindluse garantii. Vannituppa mõeldud PVC ei ole libe isegi siis, kui põrand on märg ja seebine, samuti on PVC jalale soe ka ilma põrandakütteta. Küll tuleb selle materjali puhul pöörata tähelepanu nõuetekohasele paigaldusele, et tagada täielik veekindlus.