Uudiseid taimemaailmast: kaunid õitsejad ja turritavad okkalised ootavad lilleriiulisse toomist

Üks efektsemaid uudiseid sukulentide hulgas on poogitud laiguline piimalill (Euphorbia lactea) ’Cristata’, kelle iseäralik kasvukuju meenutab lehvikut. Ka kahvatu värvus on ebaharilik. Ülaosas paiknevad imepisikesed lillakasroosad õied. Eelistab hästi vett läbilaskvat mulda ja valget kasvukohta. Pärast talvist puhkeperioodi, mil kastmine olgu minimaalne, võiks ta kevadel ümber istutada liivasegusesse mulda.

Kalanhoed (Kalanchoe sp) on samuti armastatud ja leplikud toataimed, keda võiks kindluse mõttes siiski kasta altpoolt. Neid on aretatud tohutult palju – sordi ’Perdiz’ lehtedel on toredad pruunid träpsud. Teda on lihtne paljundada nii pistikute, lehtede kui seemnete abil. Eelistab valget kasvukohta.

Aafrika päritolu kütus-piimalill (Euphorbia tirucalli stramineus) ’Fire’ kannab Saksamaal oma vahva kasvukuju tõttu pliiatsikaktuse või bensiinikaktuse nime (kuigi pole kaktus). Tema võrsetipud värvuvad talvisel lühipäevaperioodil oranžikaskollaseks. Tahab valget kasvukohta, talvel kasta harva, suvel kord nädalas. Talviti mitte väetada, suviti iga 3–4 nädala tagant. Meelsasti suvitab õues, ent päikesega tuleks teda harjutada tasapisi. Nagu teistelgi piimalilledel, mõjub ka tema valge mürgine piimmahl nahale ärritavalt.

Turdlehti (Crassula sp) on eestlased toalillena kasvatanud juba pea sada aastat ja neid tuntakse ka rahapuude või ahvileivapuude nime all. Nüüd on selles perekonnas müügile ilmunud ebaharilikult peenikeste hallikasroheliste võrsetega sort ’Harmony in Green’. Sukulendina talub ta kuiva ja kuuma kasvukeskkonda. Kuna taime veevajadus pole suur, soovitab Hansaplanti toataimede tootegrupi juht Pille Järvela neid ülekastmise vältimiseks pigem aluselt kasta. Kui väga välja venib, on teda lihtne noorendada.

Orhideede maailm on palju laiem kui rahva seas armastatud kuukingad. Ontsiidium (Oncidium) ’Twinkle’ on väikeseõieline hübriid, kelle “jõujaam” peitub varre paksenenud alaosas. Kevaditi kasvavad sealt peenikesed õievarred, mis täituvad rikkalikult õitega. Erinevalt kuukingast lõhnavad ontsiidiumi õied magusalt vanilli järele ning seda õieküllust jagub 5–6 kuuks. Kasvab orhideesubstraadis, ümber tuleks teda istutada iga paari aasta tagant. Äraõitsenud õievarred võib täiesti ära lõigata, sest uued õied kasvavad uuel õievarrel. Suviti võib teda viia aeda suvitama, ent eredat päikest tuleks vältida.

Ka veenuseking (Paphiopedilum) on üsna hõlpsasti kasvatatav ning talle sobib orhideedele mõeldud kooretükikestest kasvusubstraat. Kastmiseks tuleb taimepotti hoida pool tundi kuni tund aega vees ning seejärel tõsta tahenema. Veenuseking alustab õitsemist kevadel ja erinevalt kuukingast jagab ta õieilu paari õie kaupa. Kui teda väetamisega toetada, siis kestab õitsemine pikalt. “Parim on mereadru ekstrakt,” teab Pille Järvela. “Kanged toalilleväetised talle ei sobi, pigem orhideeväetised.”

Lopsaka kasvukujuga urnõis (Nematanthus) on tuntud ka kuldkala-lillena. “Tema on selle poolest hea, et õitseb talveperioodil augustist märtsini, mis annab tunnistust tema Brasiilia-päritolust,” selgitab Pille Järvela. Tegemist on vähenõudliku, läikivate paksemate lehtedega taimega, kes talub hästi varju ega taha palju kastmist. Teda on võimalik kasvatada ka toas amplis, mis toob hästi esile lehe all paikneva punakaspruuni laigukese. Õied on tal kollased või oranžid.

Aaloesõpru rõõmustab uus kompaktne ja efektne sort ’Demi’, kelle lehemustril on osa rohelist asendunud valgega. Vähenõudlik taim, kes andestab ka mõningase hooletuse. Siiski olgu kastmine pigem tagasihoidlik, sest ülekastmise tõttu hukkub kiiresti, eriti jahedas. Armastab sooja ega vaja sagedast ümberistutamist. Heades tingimustes võib õitseda.

Bakeri aaloe (Aloe bakeri) meenutab oma peenikeste lehtedega kaheksajalga. Väga vastupidav liik, teistest aaloedest väiksema kasvukujuga. Sobib hästi ka moodsasse kontorisse, sest talub kuiva ja sooja õhku. Suviti kasvatab oranžikaspunaste õitega varre. Kasta võib nii alt kui pealt.

Vähenõudlike toataimede hulka kuuluvad ka peperoomiad. Kui enamasti on nad kompaktse püstise kasvukujuga, siis neljatise peperoomia (Peperomia tetraphylla) ’Hope’ rippuvad varred on suurte sõlmevahede ja kahekaupa varrele kinnituvate ümarate eurosuuruste lehtedega. “Peperoomiat on lihtne paljundada ja kui midagi läheb viltu, siis – nagu nimigi ütleb – on lootust, et ta kasvab uuesti,” selgitab Hansaplanti toataimede tootegrupi juht.

Tsissused on kiirekasvulised ja suhteliselt vähenõudlikud taimed. Mitmevärviline tsissus (Cissus discolor) on hea kasvuhooga ja talub meeleldi kärpimist. Soovi korral saab temast kujundada sambaid, kasutada teda vertikaalhaljastuses või riputada hoopis lae alla kosena rippuma. Kastetakse siis, kui mullapind on eelmisest kastmisest juba korralikult tahenenud, muidu hukkub ülekastmise tagajärjel.

Ääris-draakonipuu (Dracaena marginata) ’Magenta’ on toataimesõpradele tuntud oma erilise lehevärvi poolest. Nüüd aga on aretatud aukartustäratavalt jämeda tüve ja tiheda lehetutiga isendid, mis jätavad kaugelt vaadates korraliku puu mulje. “Kui muinasjutus lüüakse draakonil üks pea maha, kasvab asemele kolm. Samamoodi on lõigete ja pookimise abil antud draakonipuule selline võimas kasvukuju,” selgitab Pille Järvela.

Bromeelialiste sugukonda kuuluva oranž tillandsia (Tillandsia dyeriana) soojades toonides efektne “õis” on tegelikult kandeleht. Õis ise on tilluke ja valge ning paikneb kandelehe serval. Õitseb kaua ja kandelehed püsivad dekoratiivsed 3–4 kuud. Kui äraõitsenud vars maha lõigata, ajab taim sobivas kasvukeskkonnas uue. Kasta ettevaatlikult, samuti võib suviti vett valada leheroseti sisse.

Harilik sarvsõnajalg (Platycerium bifurcatum) on epifüütne vihmametsataim, kes kasvab looduses kõrgel puuvõras. Ta on väga pikaealine ja välimuselt meenutab põdrasarve. Laavakivisse istutatuna on oma skulpturaalse olekuga väga efektne ja sobib hästi minimalistlikku interjööri. Kastetakse nii, et valatakse vesi alusele, kust see kapillaarjõudude toimel poorses laavakivis jõuab taimeni. Eelistab poolvarju, suvise keskpäevapäikese eest tuleks varjutada.

Begooniasõpradele on aretatud punasevõrseline uudissort, mille lehepealsed ja -alused on eri värvi. Päikest ei taha, eelistab põhjapoolsemat akent. Begooniaid (Begonia sp) soovitab Pille Järvela kasta üksnes alt, kuna pealt kastes võivad nad kergesti mädanema minna. Begoonia on pikaealine, ent aeg-ajalt võiks teda rootsuks muutumise vältimiseks tagasi lõigata. “Kännust” kasvavad uued ilusad võrsed ja äralõigatud otsad juurduvad kergesti – neid saab jagada sõpradele.

Kaktused sobivad algajale ja ka hõivatud taimehuvilistele, olles väga vastupidavad. Pille Järvela soovitab helmekaktusi (Rhipsalis sp) nende mitmevarrelise kasvukuju tõttu kasutada kõikvõimalikes kompositsioonides ja miniterraariumides. Tänu niitjalt rippuvatele võrsetele saab neid kasvatada ka amplites.

Troopilistest metsadest pärit pitslehikust (Fittonia sp) on taaskord aretatud väga efektne sort. Temagi on hästi vähenõudlik, taludes varju ja kärpimist, eredat päikest ei taha. Sobib hästi pinnakatjaks talveaeda ja vajab aeg-ajalt noorendamist. Kasta soovitatakse teda altpoolt – panna sentimeetri jagu vett alusele, tõsta sellele lillepott taimega ning oodata, kuni pott on muutunud raskeks. Nii väldite ülekastmist, eriti oluline on see talveperioodil. KK

HOIATUS!

Olles soetanud omale uue taimse seltsilise, ärge pange teda kohe teiste toataimede juurde, vaid hoidke umbes kaks nädalat neist eemal ja eraldi. Seda on vaja, saamaks aru, kas taimega on kaasa tulnud ka kutsumata külalisi. Kui kahjurid, kellest mõned on äärmiselt visa hingega, levivad edasi ka teistele toataimedele, võite kaotada nad kõik. Seega – tark ei torma, vaid esmalt jälgib!

TÄHTIS!

Kui oled omale aiandus-kauplusest uue taimse sõbra leidnud, hoia teda koju viies kindlasti tuuletõmbuse ja järsu temperatuurimuutuse eest! Eriti kehtib see õitsvate taimede puhul, kes võivad külmetuse tagajärjel õied maha varistada. Lisaks lillepaberile lase poes taimele ümber panna ka ajalehti või muud pehmet paberit, mis pisut sooja hoiab. Väldi kindlasti taime jätmist auto pagasiruumi – seega külma ilmaga olgu lilleost päeva viimane ost enne kojuminekut. Kodus oota paarkümmend minutit, enne kui taime lahti pakid, et ta jõuaks uue temperatuurimuutusega harjuda.

TRENDINIPP

Uueks trendiks toalillemaailmas on taimede kasvatamine makramee- või jutepunutistes kookoskiust pottides. See on hea lahendus, kui aknalaud on juba pilgeni taimi täis, ent ülalpool veel kohti jagub. “Taimed on istutatud samblasse ja selliseid taimi kastetakse koos potiga, neid mõneks hetkeks anumasse uputades,” räägib Pille Järvela.