Ideid kevadeks: kaunista aed roni- ja vääntaimedega

Ronitaimed on aias tihti vähe kasutatud, kuid igati toredad kaaslased. Nende abil saab tuua aeda kõvasti rohkem elu ja rohelust kõrgemale kui vaid maapinnale. Neile on vaja sobivat toestust ja aeg-ajalt hooldust, et nad oma kiire kasvuga ei kipuks teisi taimi või ka hooneid lämmatama.
Ronivad taimed haaravad kinni igast võimalusest tuge saada, pürgivad kukile ja üha kõrgemale. Peab olema tähelepanelik, et nad ei ulatuks ehitiste konstruktsioonidesse ega mataks enda alla kõrval kasvavaid taimi.
Ronitaimedega saab tuua ka väikesele alale rohkem rohelust, sest maapinnal võtavad nad vähe ruumi. Paljud neist on vähenõudlikud ja kiire kasvuga.

Kuidas ja kus ronitaimi kasutada?

• Lagedate seinte ja pikkade müüride ilmestamiseks. Kohtades, kus hooned­-seinad riivavad silma või tungivad aias liiga esile. Hoone kõrvale istutades peab aga jälgima, et ehitise ja taimede vahele jääks vahe – et hoone saaks õhku. Õige on ehitada ronitaimede võrestik seintest veidi eemale.

• Eri aiaruumide ja eraldatuse tekitamiseks. Kergete võrepaneelidega on lihtne omaette aiaruume moodustada või mingit osa aiast privaatsemaks eraldada. Eriti kui selline võrestik saab peale lopsaka ronitaimedest katte.

• Puhkekohtades varikatuse postide või külgseinte haljastamiseks. Väikesed aiamajad või katusega istumis­kohad on kohe hubasemad, kui juurde istutada ronitaimi. Mõnikord on vaja rohelist seina tuulevarjuks, teinekord sulgevad need soovimatuid vaateid ja tekitavad varjatud paiku.

• Tugikeppide ja postide ümber, et vertikaalset mõõdet luua. Tihti näeb, kuidas lillepottide või väiksemate peenarde keskmesse on koonusekujuliselt paigutatud tugikepid kõrgusesse kasvavate ronitaimedega. Ronitaimi istutatakse ka peenarde tagaservadele, et varjata vaateid ja teha koht tuule­vaiksemaks.

• Väravakaartel ja varikäikudel. Kõrgemad väravad, läbiminekud ja pikemad varikäigud jätavad hoopis teise mulje, kui nende kõrgemaid kohti katavad ronitaimede väädid.

• Vertikaalpindadel, vaheseintel aiaruumide vahel, vahelduse ja vaadete tekitamiseks. Vertikaalsed pinnad aias on justkui vaheseinad ruumis – nendega saab eraldada väiksemaid aiaosi, ümbritseda privaatsemaid hubaseid kohti. Ühtlasi saab vaheseinte vahele jäävate avadega suunata vaateid ja kujundada aeda põnevamaks.

• Soovimatute vaadete varjamiseks. Kui tahad varjata vaadet autoparklale või kui su aia kõige mõnusama koha lähedal on naabrite kolakuhjad, on ­ronitaimedega vahesein kiire ja kena lahendus.

Ronivad taimed

Ronitaimi on mitmesuguse käitumisega. Neile toestuse ehitamiseks peame teadma, kuidas nad kasvavad ja kinnituvad.
1. Osal ronijatel puituvad võrsed sügise ja talve saabudes. Lehed kukuvad maha, kuid puitunud osa jääb alles. Neile taimedele tuleb igal aastal suurust juurde ja oksastik tiheneb. Tugivõrestik päris tühjaks ei jää – talvisel ajal toetuvad sellele ronitaime lehtedeta oksad ja väädid, mis lume ja härmatisega on väga kaunid. Suvel lehtedega on taimed hoopis teist nägu, ilusad ja lopsakad. Sellised ronijad võivad ennast ka kõvasti ümber tugede keerutada ja nii nad sinna kasvama jäävadki. Näiteks kuslapuud, sidrunväändikud, aktiniidiad.
2. Teised ronitaimed loobuvad külma ja talve saabudes oma maapealsetest osadest. Järgmisel kevadel kasvatavad nad uued võrsed ja alustavad algusest, ainult maa sees on juur igal aastal veidi suurem kui varem ning seega muutub taim aja jooksul suuremaks ja lopsakamaks. Selliseid nimetatakse ka rohtseteks ronitaimedeks või püsikliaanideks. Heaks näiteks on laia­lehine seahernes (rahvakeeles püsiklillhernes) ja harilik humal
3. Üheaastased ronitaimed. Nemad meil talve üle ei ela. Seega käituvad nad samamoodi kui suvelilled. Üheaastaste taimedega saab luua erinevaid meeleolusid kiiresti ja igal aastal uut moodi. Igal aastal saab neile aias uue kasvukoha valida ja seega värsketele ideedele ruumi anda.

• Ronitaimed erinevad ka oma kinnitusviisi poolest. Näiteks roniroosid vajavad püsti püsimiseks üsna palju inimese abi, sest endil neil kinnitumiseks vahendeid ei ole.
Seevastu köitraagude ja õhujuurtega ronijad saavad kinnitamisega ise hästi hakkama. Pigem peab vaatama, et nad oma kiire kasvuhooga ei tungiks inimesele sobimatutesse kohtadesse ega tekitaks naabertaimi koormavaid kogumikke.
• Selge on aga see, et toestusraam või tugikepid peavad olema piisavalt tugevad, et nad täiskasvanud taime koormuse all kokku ei vajuks ega tuule käes ümber ei kukuks. Püsitaimed vajavad tugevamat toestust kui üheaastased liaanid.
• Taim püüab kasvada alati valguse poole – sellega peab arvestama.
• Ronijad vajavad oma hoogsa kasvu toetamiseks ka keskmisest viljakamat mulda.