Valgus kõnnib aias ehk Kuidas planeerida aiavalgustust?

Mati Jegorov OÜst Aiakujundus märgib, et kui majaümbruse valgustusele mõeldakse juba hoolega, siis aed kipub jääma unarusse. Ise aiavalgustust valides tasub Jegorovi sõnul läbi mõelda, mis on eesmärk. Kas kõnnitee või terrassi valgustamine? Turvalisus, et oleks näha, kes väljas liigub? Ohutus autoga liigeldes? Või on oluline ka esteetiline pool: kas soovitakse aeda põnevamaks muuta ja midagi välja valgustada, et oleks huvitavam.
Seejärel tasub mõelda, mida tahetakse konkreetsemalt valgustatuna näha ja kuidas eri elemente valgustada.

Aed valgusega suuremaks või väiksemaks

Kujundamisel tasub Jegorovi sõnul silmas pidada ruumi sügavust – valguse tugevust muutes saab muuta aia näiliselt suuremaks või väiksemaks. “Kasulik on jaotada ruum kolmeks: eesala, keskosa ja tagaruum. Neid kolme elementi muutes ja tasakaalustades saab anda ruumile erinevaid tähendusi. Suurema sügavuse saab, kui tugevamini valgustada tagumist ala, veidi nõrgemini eesala ning keskmise osa kõige pimedamaks jätta. Kui aga tagumist osa rõhutada ei taheta, võib seal valgustusest üldse loobuda. ”
Seega ei tasu kohe esimesi ettejuhtuvaid valgusteid ostukorvi tõsta, sest pole ju mõtet kõike ühtlaselt valgustada. “Kui me mingit osa valgusega rõhutame, peab ülejäänu jääma saatevalguseks – tänu sellele moodustub tervik,” rõhutab Jegorov. Valguselemendi välimus pole seejuures väga oluline, kasutada võib isegi peitvalgusteid, ilma et need üldse nähtaval oleksid.

Mõelge enne ehituse algust

Hektor Lighti projektijuht Sirli Lemnits soovitab mõelda välisvalgustusele juba maja projekteerimise ajal, sest hiljem osutub see märksa keerukamaks – näiteks kui soovitakse seinavalgusti juhtmeid vedada viimistletud fassaadile või juba sillutatud tee sisse süvislampe paigaldada. Ka aiavalgustuse kaablid tasub varakult, enne haljastustöid maasse kaevata. “Aeda või majale välisvalgustuse paigaldamine on lihtne ja tõhus viis saada koju juurde turvatunnet ja hubasust – õigesti valitud valgusti rõhutab maja arhitektuuri ilu ja toob välja aia eripära,” märgib Lemnits.
Jegorov rõhutab, et valgusega saab luua põnevaid vaateid kas ühest või mitmest punktist, kaasa arvatud siseruumidest. ”Ka pimedal ajal võiks olla aias midagi näha. Mitte nii, et ainus silma jääv asi on naabermaja valgustatud aken.” Kasvõi köögis toimetades, kui pilk aknast välja visata, võiks silm tabada oksagraafikat või midagi, mis on aias skulptuurina välja valgustatud. “Sellised väikesed asjad tekitavad emotsioone – liikuvad lehed või puude muutumine eri aasta­aegadel.”

Kontrastid lisavad salapära

Jegorov räägib, et suured valguse erinevused mõjuvad dramaatilisemalt kui ühtlane valgus. Ja vastupidi: mida ühtlasemalt on ala valgustatud, seda rahustavam on valguse mõju. Tasakaalu muutmiseks ja põnevuse tekitamiseks tuleb muuta valguse tugevust. Aktsendid määravad valguskujunduse ülesehituse ja rütmi – kas tahetakse rõhutada taime või terrassi, maja fassaadi või selle lähedal kasvavat puud? “Ühe aktsendi ümber võib olla erinev, parem kui paaritu arv nõrgeneva valgustuse ja tähendusega esemeid või alasid,” õpetab Jegorov. Taimed, mis aeda või peenart ilmes­­tavad, võib valgusega esile tuua.
Kui aktsendid on paigas, soovitab ta edasi mõelda, kuidas vaataja silmad liiguvad ühelt aktsendilt teisele. “Kui aktsentidevaheline ala on tugevalt erineva valgusintensiivsusega, tekivad tugevamad kontrastid. Aktsendist pehmema valgusega üleminekualad loovad tugevama sidususe.”

Lihtsad sirged jooned

Lemnitsi kogemusel valib klient enim dekoratiivseid välisvalgusteid, mis pakuvad pigem üld- või aksentvalgust, mitte fokuseeritud valgust. Eelistatakse lihtsat värvipaletti ning modernset stiili, puhast ja selget disaini. Materjalidest leiavad ostja eelkõige metallisulamid ja klaas või nende mõlema kombinatsioonid.

Aina enam pööratakse Lemnitsa sõnul tähelepanu fassaadi väljavalgustamisele, püüdes rõhutada maja atraktiivseid detaile, välispinna viimistlust, faktuuri. “Näiteks saab paigaldada seinalambi nii, et valgusvihk kulgeb tihedalt mööda seina üles või alla või mõlemale poole – olenevalt sellest, kas soovitakse optilist illusiooni kõrgemast või madalamast majast.” Põnevaks efektiks on ka leedriba katuse­räästa all.
Aias olevaid liikumissuundi ning tee- ja sõiduradu saab tähistada nii post- kui süvisvalgustitega. Viimaste puhul tasub jälgida, et autoteel paiknevad valgustid taluksid auto raskust (valgustil on sellekohane märge, näiteks “driveover” või “max 3000 kg”).

Veesilma elavdab basseinivalgusti

Peenardele lillede ja madalamate taimede vahele saab paigutada teisalda­tavad, piigiga maasse torgatavad valgustid, mis võivad olla suunatavad või dekoratiivsed. Puude ja põõsaste välja­valgustamiseks soovitab Lemnits prožektori tüüpi valgusteid, mis aitavad objekte fookusesse tuua. Veesilmadesse sobivad basseinivalgustid, millele kehtivad­­­ niiskuskindluse erinõuded.
Terrassi saab aga tema sõnul sisustada kasvõi tubaselt – tänu välisvalgustitele, mis näevad välja nagu sisevalgustid, ent on seejuures vajaliku niiskuskindlusega. Sobivaid välisvalgusteid leiab nii laua-, põranda-, seina- kui ka laevalgusti kujul. Silmasõbralikum on seejuures valgusti matistatud klaas, mis ei pimesta ning pakub mahedamat valgust, tagades samas nägemismugavuse.
Ent hoolimata valgusti stiilist tasub ­eelistada kvaliteetseid materjale, sest muutlikud välistingimused (päike, vihm, lumi, temperatuurikõikumine) võivad odava valgusti korpuse omadusi muuta.

Odav lamp võib plinkima hakata

Ka Jegorov soovitab mitte valida kõige odavamat – toote vastupidavus on see, mis tõstab küll hinda, kuid tagab töökindluse. “Odavad valgustid hakkavad aias mõne aja pärast plinkima – efekt on peagi kadunud,” hoiatab ta. Ka lihtsalt paigaldatavate odavlambikeste kokkukuhjamise asemel soovitab ta vältida nn jõulupuuefekti, vaid läbi mõelda, kuhu ja mida paigaldada.
OÜ Hepa Elekter juhatuse liige Heigo Pariots märgib, et sügiseti kutsutakse neid päris sageli aiavalgusteid parandama, kuna tekib erinevaid probleeme – küll tuleb vesi kuskilt sisse, küll läheb kaabel katki. “Kvaliteetseid valgusteid on võimalik vajaduse korral parandada küll. Näiteks võib 10–15 aastat vastu pidanud valgusti vajada ülevaatamist. Või siis on kaabliga midagi juhtunud – kas on närilised teinud liiga või on muul põhjusel lühis tekkinud.” Pariotsa sõnul aitab kvaliteetse toote valimine probleeme ära hoida.

Mida suurem IP, seda parem

Tehniliste näitajate osas on Lemnitsa sõnul oluline jälgida valgusti niiskuskindlust, mida tähistatakse lühendiga IP. “Mida suurem number, seda parem,” selgitab ta. “Alates IP väärtusest 44 sobib valgusti õue, IP 67 lubab seda paigaldada veega vahetult kokku puutuvatele pindadele ning IP 68 puhul on tegu veekindla valgustiga.”
Lisaks soovitab Pariots hinnata valgusti kvaliteeti ka visuaalselt – et see oleks tugev, kompaktne, korralikust materjalist. Ning veel on oluline kaabel. “Kasutada tuleb maakaablit – ka kaabel peab olema kvaliteetne, mitte n-ö tavaline.”
Pariots soovitab ka lisalahendusi, näiteks saab valgusti süttimist ja kustumist ajastada – automaatne lüliti lülitab valguse hämaruse saabudes sisse ja hommikuvalgega välja. “Kui see on paika sätitud, ei pea pimedas koridoris koperdama, kuni alles sees saad tule põlema panna.”

Ööseks tuled kustu

Kuigi süttimist saab seadistada ka kella­ajale vastavalt, pole see meie vööndis kõige sobivam variant, leiab Pariots: kuna pimedaks mineku aeg iga päevaga nihkub, on süsteemi pidev ümber­sättimine tüütu. Lemnits lisab, et olemas on ka programmeeritavad hämaralülitid, mis energia säästmiseks valguse öösel mingiks ajaks, näiteks kella ühe ja kuue vahel, välja lülitavad.
Aiavalgustite puhul võib kasutada ka liikumisanduriga lüliteid, ent neid ei ole soovitav paigaldada puude ja põõsaste vahetusse lähedusse, kus tuules liikuvad taimed võivad panna lambi pidevalt sisse-välja lülituma. On mugav, kui aia eri tsoonide valguslülitid on eraldi, et neid vastavalt vajadusele eraldi sisse­-välja lülitada.
Lemnits jätkab, et säästmise ja targa tarbimise ajastul eelistatakse välis­valgustites leede ehk valgusdioodlampe, mis on väikese elektrikulu ja pika tööeaga. Nende eeliseks on ka väike soojuseraldus, hea värviesitus, vibratsioonikindlus ning väikesed mõõtmed ja väikesed hoolduskulud. “Leedtehnoloogia on kiirelt arenenud – nii säästu-, hõõg- ja halogeenlambid kui ka luminofoortorud saab juba täielikult välja vahetada tunduvalt tõhusamate leedlampide ja -valgustite vastu,” märgib Lemnits. Leedide puhul soovitab ta jälgida luumenite väärtust ehk valgusvoo hulka, mida valgusallikas kiirgab (ja inimsilm registreerib). “Mida suurem on luumeni väärtus, seda rohkem valgust lamp suudab toota.” KK

Välisvalgustite valikul:

- Joonista aia plaan.
- Mõtle läbi, milliseid elemente aias soovid valgustada.
- Vali iga elemendi jaoks sobiv valgusti suurus (väike, keskmine, suur).
- Vali iga elemendi puhul soovitav valguse langemise suund.