Mööbel taimedele ehk Lillepostamentide võidukäik (1)

Paadunud rohenäppu ei kohuta ka asjaolu, et aknalauad on juba teiste taimede poolt hõivatud. Kus teised näevad probleemi, seal näeb taimesõber lahendust – lagi ja põrand on veel kasutamata!

Õnneks soosib praegune aeg taimede lakkeriputamist igati – moes on taas makrameetehnikas lillepotihoidjad ja häid lahendusi leidub ka moodsama disaini austajatele.

Aknalaud

Esmapilgul tundub taimedele sobivaim aknalaud ja enamasti nii ongi. Taimede vaatevinklist on parimad ida- ja läänepoolsed, kuumalembestele sukulentidele passivad hästi ka lõunapoolsed aknalauad. Keerulisem on avatava aknaga. Talviste külmakraadidega võivad toataimedele tekkida kahjustused juba mõne minuti jooksul, selleks ei pea aknaid tunde lahti hoidma.

Põrand

Kuigi mõned toataimed saavad mõnda aega hakkama väga vähese valgusega, siis päris ilma ei suuda ükski neist ellu jääda. Abi pole ka lambi lähedusest, sest toavalguse kollane spekter taimedele ei sobi, pealegi võib taim lambi lähedal hoopis põletuse saada.

Kui spetsiaalset puna-sinise spektriga taimelampi pole, tasuks toataimedele leida võimalikult valge kasvukoht. Iga taime puhul tuleks siiski uurida, milline on tema valgusevajadus, sest vastasel korral võib poolvarju- või varjulembene taim sattuda terava lõunapäikese kätte või vastupidi. Samuti pole harvad juhud, kui talvel soetatud ja pideva hämarusega harjunud taim saab terava kevadpäikese käes korraliku põletuse. Seega pakkuge oma taimsele sõbrale elukohta mitte akna kõrval, kus on liiga pime, vaid otse tüllkardina taga hajutatud päikese-valguse tingimustes. Teada tuleks ka seda, et mida kaugemal aknast, seda pimedam on kasvukoht, isegi kui see inimsilmale veel üsna valge näib.

Paraku tähendab akna lähedus sageli ka radiaatori lähedust. Kütteperioodil on siseruumides õhk üldiselt kuivavõitu, ent meil müüdavad toataimed on enamjaolt pärit suure õhuniiskusega troopikast. Seetõttu oleks tark asetada nende lähedusse veenõu. Samuti aitab õhuniiskust hoida taimede grupeerimine, eriti oluline on see õhemate ja laiade lehtedega taimedele. Piserdamine on ajutine abinõu, mis loodetud efekti enamasti ei anna ja mõnedele taimedele võib suisa hukutavalt mõjuda.

Toataimede kastmise vajadus sõltubki eelkõige toatemperatuurist. Soojemas toas tuleks seda teha sagedamini kui jahe­damas elamises. Liigne kastmine talvel hukutab taime. Kui pott tundub tõstes raske või muld näpusügavuselt veel niiske, pole põhjust kasta. Muld peab kindlasti jõudma taheneda enne järgmist kastmiskorda ning paljud lihakad taimed ja kaktused võiks talvel üldse kastmata jätta. Suvel seevastu liigub õhk rohkem, vesi aurustub kiiremini ja seega tuleks taimi kasta sagedamini, samuti tuleks kasvuperioodil taimi toita ja väetada.