Kodu ja Aed

Istutusideid kevadeks ehk Peenral koos nagu sukk ja saabas  

Evely Karvak, 17. veebruar 2021 12:38
Suure õiepalli ja kõrge varrega laugud sobivad hästi teiste püsilillede vahele. Laukude kaunid õied püsivad kaua ilusad, kuid lehed kaotavad oma hea väljanägemise kiiremini. Siin jäävad nad teiste püsilillede varju.
Millised taimed on üksteisele head kaaslased? Millal keegi nina mullast välja pistab? Mida seni tühja kohaga peenras peale hakata? Kuidas taimi peenras kombineerida, et esile tuleksid igaühe parimaid omadused? Need ja paljud muud küsimused saavad kohe vastuse.

Päevaliilia õied on igaüks lahti vaid ühe päeva. Kuna lehed on neil nii sarnased nartsissi lehtedega, siis sobivad mõlemad kõrvuti kasvama.

Samal teemal

Et talv on aiamaailmas hea planeerimisaeg, siis kindlasti lähevad paljudel mõtted sellele, kuidas peenraid teistmoodi kavandada, kuidas mingi uus aianurk ilusaks taimestada või paar uut peenart rajada. Plaane tehes on hea uurida täpsemalt taimede kasvu- ja õitseaegu ning suurusi; kuidas nad kasvuperioodi jooksul käituvad; kes üksteist täiendavad ja kes pigem naabrit segavad.

Peenra võiksime rajada nii, et kogu aeg oleks see täidetud ja kaunis ning terve hooaja leiduks seal pilku püüdvaid õitsejaid. Püüame vältida kooslusi, milles kõik taimed pea korraga hääbuvad, jättes peenrasse tühikuid. Hea oleks, kui ühtede pilgupüüdjate äraõitsedes ja kahvatudes tekivad ligidal asemele uued värsked õied või lopsakad lehed. Täht­samate käiguradade ja vaatepunktide puhul võiks arvestada, et seal oleks kogu hooaja vältel midagi vaadata.
Päris tühjade kohtade tekkimist aitab vältida ka pinnakattetaimede kasutamine kõrgemate taimede vahel. Paljud pinnakatjad on igihaljad, olles kuni lume tulekuni rohelised ja head peenrapinna täitjad.

Aed-leeklilled ja astilbed õitsevad ühel ajal ja väga rikkalikult. Sügise poole on ka kõrgemad kõrreliste puhmad oma täies ilus ja tekitavad värviliste õite vahele õhulisust.

Hilised ärkajad

Kevadel on aias nii varaseid kui ka hiliseid tärkajaid. Need hilisemad pistavad oma nina mullast välja alles siis, kui esimesed on juba õitsenud ja peagi kolletuvad.
Tüüpilised hilised ärkajad on hostad, enamik kõrrelisi, astilbed.
Tavaliselt alustavad hiljem need taimed, kes avavad oma õied suve teises pooles või näevad suve lõpupoole kõige uhkemad välja. Kevadeks on hea nende lähedale istutada varaseid sibullilli või püsikuid, siis on neil hiliste tärkajate arvelt ruumi silma paista. Hiljem, kui sibullilled koltuvad, katavad kiiremakasvulised taimed vabaks jäänud pinnad.
Selliste sobivate paarilistena võivad kõrvuti kasvada tulbid ja hostad – kuna hostad on teada-tuntud hilinejad, siis seni, kuni nende asemel laiutab tühi koht, täidavad selle ligiduses pilku püüdvad varased sibullilled. Ajaks, kui viimaste õied närbuvad ja lehedki kuivavad, jõuab hostade lopsakas roheline need enda kõrval kinni katta.
Üksteisega sobivad ka sarnaste lehtedega, kuid eri aegadel õitsevad taimed. Heaks näiteks on nartsissid ja päevaliiliad. Neil on üsna sarnaste lehtedega puhmikud, kuid ajaks, kui nartsissid on õitsemise lõpetanud ja lehed tasapisi kolletuvad, alustavad päevaliiliad ning peenra üldmulje justkui ei muutugi. Paremini sobivad nartsissidega kokku keskmise kõrgusega päevaliiliate sordid.

Varakevadised priimulad on ühed esimesed ärkajad, moodustades rõõmsaid värvilaike alles magavas peenras. Samuti on neid hea istutada vaheldumisi hilisemate ärkajatega.
Hajusalt istutatud tulpide vahel on pinda katvad taimed. Äraõitsenud tulbiõied ja lehed jäävad kenasti poolkõrgete taimede varju.

Varased lõpetajad

Rikkaliku roosipeenra äärde on valitud vormi hoidvad kompaktsed püsililled. Need moodustavad korrektse peenraääre ja varjavad rooside alt paistvat mullapinda.
Pinnakattetaimed peenarde servades ja kõrgemate taimede vahel täidavad võsunditega paljunedes enamiku tühjast peenraalast. Ja trügivad teeradadele ja treppidelegi. Pildil siberi valdsteinia, tänuväärt pinnakatja varjualal. Õitseb kevadel vara kollaste õitega, muul ajal katab pinda tiheda padjandina. Päikselistes kohtades võib kevadel saada päikesepõletuse, aga taimevaip taastub suhteliselt kiiresti. Tartu botaanikaaed

Majesteetlikult õierohkest peenrast välja kasvavad kapsataimed annavad aktsendi kirjule õitevahule segaistutuses.

Ka tarbetaimedel on mõnedes kooslustes üksteisest kasu:

Tomatit ja basiilikut koos kasvatades saavad tomatid parema maitsenüansi.
Rosmariini, köömne, saialillede ja estragoni lähedus mõjub peletavalt kahjuritele. Seda on hea teada eriti kapsa kasvatamisel.
Mädarõigas suurendab kartuli vastupanuvõimet haigustele.
Piparmünt tõrjub nälkjaid ja tigusid. Kuid piparmündi puhul peab hakkama saama tema juurevõsundite levimisega.

Samal teemal

29.07.2021
Pane aed kevadel õitsema ehk Põhjalik õpetus, kuidas sügisel sibullilli istutada
30.06.2021
Pargiroosid kaunistavad aeda. Millist sorti valida?
26.06.2021
JUST ÕIGE AEG: kogu seemneid oma kodukohast pärit põlistaimedelt!
26.04.2021
Varjulised aiaosad – millised taimed seal kasvada tahavad?