Foto: Daisy Lappard/Naisteleht
Toiduuudised
2. juuli 2020, 09:52

HEINAMAARJAPÄEV! Naised, nõudke julgelt punast veini ja ja puhkust!

Täna on heinamaarjapäev – aeg, mil tuleb juua punast värvi jooke ning naistel oli teatud tegevused keelatud. 

Veel 17.-18. sajandil oli heinamaarjapäev populaarne püha, mil üritati maagia abil oma elu-olu parendada. Näiteks käidi kabeli juures palvetamas ja ohvritoite viimas, et loomadele ja endale tervist tagada. Ka korjati sel päeval punast värvi andvaid taimi, nagu naistepuna ja värvmadara juured. Eeskätt õigeusu aladel joodi maarjapuna. Ka oli kombeks võtta ette üks suurem leivategu. 

Vanadest kommetest püsisid 20. sajandini värvitaimede korjamise ja tuletegemise tava, teab Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas. Viimane eeskätt rannikul ja saartel, kus tehti nn leedutuld.

 Leedutuleks laoti kõrgemale kohale või rannale laasitud, kuid latva jäetud lehtedega puu ümber kadakaoksi ja muud tuletegemise materjali.  Aga heinamaarjatuld on tehtud mujalgi Eestis, peetud ühiselt pidu või tähistatud koosviibimist. Käidi ka saunas, nagu paljudel muudel suvistel pühadel.

19. ja 20. sajandil käidi veel lehesel – saunavihtadeks oksi toomas. Seegi oli tihti noorte laulu- ja naljarohke ettevõtmine. Ka oli kombeks noortel koos murakal käia - kui need marjad olid valmis.

Heinamaarjapäev oli üks piksega seotud pühadest, mistõttu äikese kartusel oli heinatöö keelatud. Üldiselt algas suurem heinategu selle püha järel.

Kehtis ka kalapüügikeeld,  kalasaagi heaks tuli hoopis vette ohverdada.
Naistetööd, sh nõelaga tööd, olid samuti keelatud, kuna need mõjuvat lammastele halvasti.