Rattasõidu ABC: kuidas talvel velotamisest täiel rinnal rõõmu tunda?

A – riietus

Ilmselt on esimene asi, mis sügisel ratta seljast minema peletab, ilm. Niipea, kui läheb külmemaks ja vihmasemaks, tundub korraga, et pole midagi rattasõiduks selga panna. Tegelikult aga polegi riietumine nii keeruline. Peab arvestama, et rattasõiduks võiks olla veidi õhemad riided kui samasuguse ilmaga jalutamiseks. Kindlasti peab olema soe peakate, soojad kindad ja soojad jalanõud!

Eelistada tasub kihilist riietust ning villased ja sünteetilised kangad ihu ligi on paremad kui puuvillased. Arvestama peab, et külma ja/või tuulise ilmaga tuleb nägu rohkem kaitsta, kas keerates salli üle nina või kasutades selleks mõnda ringsallilaadset toodet.

Kindad peavad olema mugavad, aga soojad. Külmadel päevadel on ka käpikud täiesti omal kohal, vajadusel pane alla veel õhukesed sõrmkindad.

Vähegi jahedama ilmaga hakkavad jalad kergelt külmetama. Selle vältimiseks eelista kahte paari õhukesi sokke ühele paksemale paarile. Ka on hea lahendus number suuremad saapad ja meile nii omased villased sokid.

Kindlasti on abiks lisa-sisetallad, mis aitavad samuti sooja hoida. Kui varbad kipuvad ikka külmetama, proovi veel number suuremate jalanõudega.

B – ratas 

Tänapäevased jalgrattad on üldiselt korralikud ning seega eraldi jalgratast talvesõiduks vaja ei ole. Läbi tuleb mõelda, milline varustus peaks talveks rattal olema.

Lase spetsialistil ratas üle vaadata. Talvele vastu minnes peaks ratas saama korraliku hoolduse ning üle tuleb kontrollida, kuidas töötavad kõik pidurid ja käiguvahetus. Rummusisese käiguvahetusega ratas on talvel parem: pori ja muu sodi ei pääse nii kergelt liikuvate osade vahele.

Meie oludes tasuks kindlasti rattale soetada talverehvid. Neid leiab igast suuremast rattapoest. Kindlasti kontrolli üle, et porilaua – mis on sügisest kevadeni väga oluline, sest kaitseb suurema pori eest – ja talverehvi vahel on piisavalt ruumi. Ruumi on vaja veidi rohkem kui vajalik rehvi vaba liikumise jaoks, et sulalume kogunemine porilaua alla ei hakkaks sõitmist segama.

Rehvirõhk peaks olema u 15% suvisest madalam ning tagarehv veidi pehmem kui esirehv – nii haakub ratas jäistes oludes paremini.

C – tuled

Pimedaga rattasõidul ei ole tulesid kunagi liiga palju. Ehkki linnas, kus on enamik teid valgustatud, võib tunduda, et näed piisavalt ja ei vaja tulesid, nõuab liikluseeskiri, et jalgrattur oleks nähtav teistele liiklejatele. Kinnita oma rattale üks korralik tuli ette, üks (punane) taha ja helkurid kodarate külge: see on miinimumnõue, mis on kirjas ka liikluseeskirjas. Loe ohutu rattasõidu kohta lisaks SIIT.

Arvestada tuleb, et külmaga tühjenevad patareid kiiremini. Kui su ratta lamp töötab patareidega, kanna igaks juhuks kaasas varupatareisid. Kui lamp on laetav, siis kontrolli, et enne sõitu oleks see alati laetud.

Talvisel ajal sõites tuleks kord nädalas ratast kindlasti puhastada ja ketti õlitada, ideaalis võiks ratast puhastada peale igat sõitu. Tänavatel on rohkem pori, aga ka jäätõrjeks kasutatud liiva ja soola ning kui see koguneb rattale, ei mõju see muidugi hästi.

Allikas: Accelerista.com