Saagu valgus! Toataimed aitab talvest üle taimelamp

Eriti raskelt mõjuvad valguseta talvekuud toataimedele, kes valdavalt on pärit soojast ja valgusküllasest kliimavöötmest. Taimedele tuleks lisa­valgust anda minimaalselt 8–12, veel parem 14 tundi päevas. Ööseks tuleb lambid kustutada ja taimedele kindlasti puhkeaega võimaldada. Õige režiimi seadistamine pole ülemäära keeruline, sest valgust aitavad sisse-välja lülitada programmeeritavad taimerid ka sel ajal, mil ise näiteks suusapuhkusel viibite. 

Oluline abimees on taimelamp siis, kui soovite taimi ette kasvatada. Veebruari lõpust saab alustada juba tomatite ja paprikate külvamisega, sest neil kulub saagini väga pikk aeg, samuti läheb aeglaselt paljude suvelillede ja maitsetaimede kasvatamine. Lootes üksnes aknast tulevale päevavalgusele, on enamasti tagajärjeks valguse suunas väljaveninud peenikesed aneemilised taimehakatised, eriti kui kasvatamisega alustatakse veebruaris-märtsis.

Toalamp pole taimelamp
Valgust saab kirjeldada mitmeti. Olulisim on meeles pidada, et valget valgust pole tegelikult olemas – see, mida me taju­­me valgena, koosneb eri värvi valgustest. See ongi põhjus, miks tavalised toalambid taimedele ei sobi. Nemad kasutavad oma elutegevuseks spektri punast ja sinist osa, mis tundub inimsilmale võõras. Meile on palju mõnusam kollane valgus, mis taimede seisukohast on jällegi tarbetu. See­pärast tuleb taimelambi valimisel vaadata valguse laine­pikkust, mida kirjeldatakse nanomeetrites (nm). Sinine spektriosa on lähedal UV-kiirgusele, lainepikkusega 390–475 nm, punane aga spektri teises otsas lainepikkusega 600–760 nm, minnes üle infrapunakiirguseks.

Luks ja luumen
Inimsilm on subjektiivne ja tajub valguse lainepikkusi erinevalt. Valgusallikast lähtuvat ja silmaga tajutavat kiirgusvõimsust kirjeldavad professionaalid luumenites. Mida rohkem luumeneid, seda eredam valgus ja tõhusam valgusallikas. Seda aga, kui hästi pind on valgustatud, mõõdetakse luksides. Näiteks on päikeselise ilmaga valgustustihedus õues 32 000 – 120 000 luksi, ent talvisel aknalaual vaid 500 luksi. Juba see võrdlus peaks näitama, kui väga taimed päikese järele igatsevad. Valgusnõudlikumad vajavad vähemalt 1500 luksi, varjulisemat eluviisi eelistavad toataimed aga 500–700 luksi.
Spetsiaalseid taimelampe on väga erinevaid – halogeniidlampidest (HID-lamp, mis asendab nn säästulampe) kuni luminofoortorude ja leedlahendusteni välja. Viimased on kõige kallimad, ent kestavad kaua. Saadaval on ka valmislahendused, mis valgustavad kõige paremini otse lambi all asuvaid taimi. Taimede ja valgusti vahele jäetakse umbes 40–60 cm vaba ruumi, vahel ka vähem või hoopis rohkem (kaugus on ­tavaliselt taimelambi pakendil kirjas ja sõltub valgusallika iseloomust). Seda põhjusel, et lambid eraldavad lisaks valgusele ka soojust ja liiga madalal paiknevad lambid võivad taimedele loodetud kasu asemel hoopis põletusi tekitada.

Tee ise
Kui taimi on vaja palju, ent ruumi napib ja rahakott pole just puuga seljas, tuleb läheneda loovalt ning pea (või osavate kätega sõber) tööle panna.
Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli farmatseudi õppekava tudengid külvasid erinevaid taimi katuseaia tarbeks. Ettekasvatuseks võeti lihtne tsingitud metallist laoriiul, mille plaatide alumisele küljele kinnitati spetsiaalsed fotosünteesi soodustava spektriga luminofoortorud.
Valgusallikateks võeti 40 cm sügavuse riiuli kohta kaks luminofoortoru, valgusvoo suunamiseks ja inimsilma kaitseks kasutati reflektorit. Kõigil riiulitasapindadel paiknevad valgustid ühendati taimeriga, mis seadistati nii, et taimed saaksid valgust 14 tundi päevas – hommikul kella 7 kuni õhtul kella 21ni. Prooviti ka 12-tunnise valgustamisega, ent siis kippusid taimed välja venima. „Tagantjärele imestasid kõik, kuidas meil nii tugevad ja lopsakad taimed kasvasid,“ sõnab tudengeid juhendanud botaanika õppejõud Kaie Eha. „Katsetasime ka üksikute taimelampidega ja spetsiaalsete pirnidega, ent luminofoortorud andsid kõige ühtlasema valguse.“ Sel moel osadest kokku pandud süsteemi maksumus oli meetreid arvestades üpris soodne, jäädes Eha hinnangul 250 euro ringi. Eha rõhutas, et oluline on valida kindlasti metallist riiul, sest puidust või melamiinkattega tasapinnad saavad veekahjustusi, samuti peab riiul vastu pidama ettekasvatuskastide ja märja mulla raskusele. Ja tasub meeles pidada, et kui elektrialaseid teadmisi napib, pole vaja hakata MacGyverit mängima, ohutum on lasta kõik vajalik juba poes komplekteerida või osta paigaldamisvalmis lahendus.