Lilledel on kuulmismeel: kas nad mõistavad ka inimesi? (16)

Lilleõitele mängiti peale mesilase sumina ka arvutil tehtud kunstlikku heli, mille kõrgus oli suminasarnane. Mängiti ka madalamaid ja veel kõrgemaid helisid, aga neile lilled ei reageerinud. Katseid tehti nii väljas kui ka triiphooneis eri aastaaegadel. Tulemused olid alati täpselt ühesugused.

Lilledele on kasulik, kui nende õitelt korjavad nektarit võimalikult paljud mesilased, liblikad või teisedki putukad. Nad kannavad laiali õietolmu. Tolmlemine ongi lilledele tähtis, et paljuneda.

„Meie uuring näitas esimesena, et taimed võivad reageerida helile neile bioloogiliselt kasulikul moel,“ kinnitab Tel Avivi ülikooli teadur Lilach Hadany. „Kõige magusama nektari valmistamine on pingutust nõudev tegevus ja loomulikult ei taha lilled oma jõupingutustel lasta raisku minna siis, kui ühtegi tolmeldajat pole lähedal.“

Hadany kinnitab, et järgmiseks uurib ta koos kaaslastega, kes taimedele on mõju ka teistlaadi helidel, näiteks inimeste jutul.