Ekspert avaldab, milline on parim magamisasend

Ühte universaalset parimat magamisasendit, mis sobiks kõigile, ei ole olemas. Üldine soovitus on, et selg võiks magamisel säilitada oma loomuliku asendi: külgvaates S- ja tagantvaates I-kujulise. Kaela- ja seljaprobleemide ennetamiseks tasub vältida ülemäära pehmel madratsil magamist ning liiga kõrge padja kasutamist.

Headeks magamisasenditeks peetakse selili- ja küliliasendit
Seliliasendis säilib lülisamba neutraalne asend. Koormust alaseljale saab veelgi vähendada, pannes padja põlvede alla. Selili magamine on kõige näonahasõbralikum, ennetades kortse ja rindade äravajumist. Uneapnoega patsientidel ja norskajatel soodustab asend aga sümptomite ägenemist, sest selili magades tekib hingamisteede sulgus kõige kergemini.

Küliliasendis võiks jälgida, et padi oleks piisavalt tihke ja täidaks õlgade ja pea vahelise tühimiku, nii saab kael piisavalt toetust. Külili magades võib panna ka padja põlvede vahel. See aitab selgroogu loomulikus asendis hoida, vähendades survet puusaliigesele. Küliliasend on hea rasedatele ja norskajatele, sest hoiab hingamisteed lahti.

Mis saab, kui magada aastaid ainult ühel küljel?
Pidevalt ainult ühel küljel magamine võib soodustada aga lihaspingete ja asümmeetria teket, näiteks ühe näopoole äravajumist või rohkemate kortsude teket sellele küljele. Õnneks annab keha meile ise märku, kui oleme ühte asendisse liiga pikalt jäänud. Seega võib öelda, et parim asend on iga järgmine asend, mille keha võtab. Selline soovitus kehtib nii istuva töö tegijatele, pikalt sundasendites töötavatele inimestele, aga ka magamisasendite kohta.

Öisest uneasendist tähtsamgi on päevane füüsiline aktiivsus. Kui hoiame oma keha piisava liikumise ja treeninguga toonuses, siis tõenäoliselt ei mõjuta magamisasend oluliselt rühti. Ideaalsest asendist olulisemgi on ka une kvaliteet. Hea ööuni aitab ennetada paljude valude tekkimist või süvenemist. Seetõttu tasub oma keha kuulata.