Harige ennast ükskord ometi. AÕS § 143. Kahjulikud mõjutused
(1) Kinnisasja omanikul ei ole õigust keelata gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma, soojuse, müra, põrutuste ja muude seesuguste teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Mõjutuste tahtlik suunamine naaberkinnisasjale on keelatud.
suurim mure on: "Miks keegi midagi ära ei tee"? Ja kohe otsa: "See on nii kallis, mina küll ei maksa"! Selliseid ütlusi kohtab koosolekutel kõige sagedamini. Inimesed! See on ju teie maja! Ühisvara.
Armunud üliõpilased jalutavad restost mööda. "Küll on head isuäratavad toidulõhnad".
Poiss mainib suuremeelselt, et kallis, patseerime veel paar korda sellest kohast mööda
Pole hullu, kannatage see mõni aasta veel ära. Varsti keelustatakse kõik võimalik ise söögivalmistamine. Keelustatakse kõik loomne. Inimesed kannavad plastprügist valmistatuid riideid, joovad ainult pudelivett, supermarketid keelustatakse, "toit" saabub korra nädalas-kuus kulleriga. Söögiks on siis hall vedel maitsetu mass mida saab sisse imeda või kapslitega neelata. Inimestele paigaldatakse kiibid sünnist alates ja kogu inimlapse liikumine on "keskusest" juhitav ...jne. Kõlab nagu fantastika, aga ise "me" ju sinna pürgime. Kiire on ju pidevalt kuhugi edasi areneda.
Jummel,jummel,milleni oleme jõudnud.Oleme muutunud nagu teise planeedi inimesteks,lillekesteks,lumehelbekesteks.Kõnnin mööda tänavat,oi kui hea kui tuleb toidulõhn.Neile,kes nii õrnakesed ,ehitage omale ise maja.Pole probleeme,ise teen,"poon" ja käsin.
Nii on. Küll häirivad lumehelbekesi koerad, küll sigaretiving suitsetaja enda aknal, küll toidulõhnad. Täitsa metsa läheb see inimene. Küll oli ikka i n i m e n e vene ajal normaalse mõtlemisega, õigemini: tal polnudki teist võimalust!
praegu moeasi, et kõik ainult kiunuvad. minu soovitus on minna metsa elama, kui lõhnad häirivad, mitte osat omale korter korrusmajja, kus elab palju erinevaid inimesi.
Millegipärast minu jutt kustutati, aga viga võib olla maja konstruktsioonis. Enamjaolt on ju tegemist pea 30-40 a. majadega ja konstruktsioon st. paneelide ühenduskohad on hõredaks jäänud või hoopis auklikuks muutunud. Mina võtsin põrandad üles ja kõik praod põrandal said kinni. Nüüd enam naabri konihais ja toidu lõhn sisse ei tungi.
Mulle küll meeldib, kui kapsasupi- või pannkoogilõhnad on trepikojas! Aga miks nad seal vahel on? Vanasti ei häirinud inimesi miski, närvid olid kõigil korras. Ei koerad, ei lõhnad, ei voodikriiksumised teises korteris. Nüüd ainult üks kiun ja vilin.
MINA ELAN SELLISES HRUŠTŠOVKAS,aga viimase korruse naaber ehitas saunalava eeskoridori pikenduse asemele ja nüüd ei liigu õhk enam minu vannitoas mitte miskit pidi, kui ukse dušiaurudest vabanemiseks lahti jätan, kukub tapeet seinalt!...
Olen pikka aega ooadanud, et keegi võtab selle lõhna probleemi üles .Mul sama probleem. Alumisel korrusel elab üksik meesterahvas, kes keedab omale enamuse söögikordadest nuudleid ja lõhn kogu aeg minu korteris. Ta suitsetab oma korteris ja suitsulõhn levib minu korterisse. Eriti pressib lõhna läbi köögikubu tuppa. Täitsa häirib, maksan laenu ( maja laen renoveerimisel) ventilatsioon sh. ja koguaeg igasugu teiste korterite lõhnad minu korteris. Huvitav nähtus veel see, et söögilõhnad I korrusel, mis siis levivad üles poole korrustele . Teistel korrustel söögilõhnu pole .
see jutt sundventilatsioonist ei vasta tõele. ventseade sissepuhe ja väljapuhe on teineteisest eraldatud, mis tähendab et ei ole võimalik väljuva õhu ja siseneva õhu kokkupuude. kui rääkida pealenõukaaegsetest ehitustest siis reeglina on kõigis majades ühisvoolne köögi ventilatsioonipüstak. kui ei ole paigaldatud oma köögikubule tagasivooluklappi (tihti jääb see klapp ka liigsest rasvast lahtisse olekusse) siis on tagajärg teiste toidulõhnad toas. nõukaaegsetel majadel oli igas korteris individuaalne vannitoa/kempsu ja köögi ventilatsioonišaht ja sealt ei saa naabri lõhn kuidagi meie tuppa.
Vent.lõõrid on küll kõigile korteritele eraldi ehitatud. Aga korruste vahelised lõõride ühendused on kehvasti tihendatud. See tähendab, et korruste vahel võib ventileeritav õhk sattuda kõrvalolevasse, või mitmesse teise lõõri. Tavatõmbega isegi veaks õhu üles, aga sundventilatsiooniga puhub sinna, kuhu hõlpsam minna. Tundub, et laisa ehitaja praak. Võib olla on kellelgi parem mõte?
minul sama probleem, mis jutus, naabri toitu lõhnad korteris, korteriomanik probleemiga kursis, kuna tema ongi probleemi tekitaja
( ka ühistu juhatus probleemist teadlik ) kuid probleemi ei lahenda, tundub, et pean pöörduma Korteriühistute Liitu abipalvega aidata probleem lahendada
KOMMENTAARID (31)