Lapse keskendumisprobleemid ja jonnakus võivad olla märgiks unepuudusest

Miks lastel esineb unehäireid?

Täiskasvanute ja laste unehäired on küllaltki sarnased. Ainus erinevus on, et lapsed enamasti ei oska märgata, et nende uni on rahutu või kehva kvaliteediga. Muutusi peaks tähele panema lapsevanem.
Esimesed märgid unepuudusest, mida laste puhul võiks jälgida, on raskus hommikuti ärgata, keskendumisprobleemid ja tugev soov nädalavahetusel pikemalt, argipäevaunest üle 1,5–2 tunni rohkem magada. Unehäirega laps võib päeval käituda hüperaktiivselt, olla jonnakas ja rahutu, kurta kindla põhjuseta kehva enesetunnet ja olla kurvameelne. Märk unehäirest võib olla ka öösiti voodisse pissimine, hammaste krigistamine, unes kõndimine, rääkimine ja siplemine ning läbi suu hingamine.
Laste unehäirete põhjusedki on sarnased: stress, ärevus ja depressioon, mis mõjutavad tugevalt unekvaliteeti ja -rütmi.

Nii lapsed kui ka täiskasvanud saavad abi spetsialistilt

Unehäirete raviga tegelevad unenõustajad ja -arstid. Kui sa täpselt ei tea, mis võib halva une põhjuseks olla, siis head nõu jagab unenõustaja, kes teeb kindlaks, kas tegemist on unehäirega, mis vajab arsti abi või probleemiga, mida saab korrigeerida muutes elustiili.
Kuna enamik unenõustajaid on ka psühholoogid, viivad nõustajad sageli läbi ka unetuse psühhoteraapiat.
Unearsti vastuvõtule tasub minna, kui unega seoses häirib mõni konkreetne probleem, näiteks tunned raskust hingamisel või oled pikema aja jooksul päeval liiga unine. See, milline unearst valida, sõltub su murest – kas valida unearst, kes on ka psühhiaater, kopsuarst, neuroloog või kõrva-nina-kurguarst.

Laste öine unevajadus
Imikud magavad ööpäevas u 16 tundi.
Väikelapsed vajavad väljapuhkamiseks u 12 tundi und.
Lapsed vajavad 10 tundi und.
Noorukid peaksid magama vähemalt 9 tundi.
Täiskasvanule piisab 7–8 tunnist.
Eakad magavad tavaliselt u 6 tundi.