Mida teha, kui pritskrohvitud sein on kahjustatud?

Korralikult krohvitud sein on vastupidav. Krohvikiht kaitseb konstruktsiooni ilmastikumõjude eest ning annab hoone fassaadile tervikliku ja nägusa ilme. Krohvitud seinte väljanägemine ja viimistluskihi pinna muster võib olla vägagi erinev, sõltuvalt krohvi koostisest, viimistlusviisist ja värvist.

Asjatundja oskab vanemate majade krohvseinte pinnamustri järgi öelda, mis ajast fassaad pärineb. Krohvipinda võib viimistleda näiteks harja, segukammi või kelluga. 1950ndatel aastatel oli krobeline pritskrohv nii populaarne, et sellega kaeti isegi puitfassaade. Hoolikalt krohvitud fassaad peab vastu aastakümneid, kuid paraku mitte igavesti. Seinapind on eksponeeritud vihmale, UV-kiirgusele ja muutlikule ilmastikule, külmumis- ja sulamistsüklite vaheldumisele.

Krohvsein ei kannata vett. Enne krohviparanduste tegemist tuleb veenduda, et hoone katus, vihmaveerennid ja -torud ning aknaplekid oleksid terved ja õigesti paigaldatud. Ka seinas olevatest kinnitustest ei tohi vesi krohvi sisse valguda. Vee kapillaarset tõusu tuleb takistada. Vanale krohvfassaadile võib mõju avaldada ka kliimamuutus, ent selle kohta puudub esialgu teave.

Leia kahjustuse põhjus!

Krohv võib hakata pragunema ja pudenema mitmesugustel põhjustel. Krohvikahjustusi võivad põhjustada näiteks niiskus, külmakerked, naabruses tehtavad suuremahulised ehitustööd, isegi suur liikluskoormus. Enne parandamist tuleks ka väikese prao puhul välja selgitada, mis selle põhjustas. Krohvipinna kopsimisel ja/või kahjustatud koha avamisel selgub, kas kahjustus on kohalik või on krohv aluspinna küljest laiemalt lahti tulnud.

Kõik kahjustused tuleks võimalikult kiiresti ära parandada, sest krohvi vahele pääsenud vesi leotab ja külmutab krohvi seinast lahti. Krohvitud fassaadi seisukorda on võimalik uurida ka termokaamera või niiskusmõõtmistega.

Kuidas kahjustusi parandada ning parandatud kohta viimistleda nii, et selle pind ülejäänud seinast ei eristuks, loe portaalist kodus.ee.