Köögi planeerimine – nõuandeid jagavad eksperdid

Nõu annavad: 
Kermo Kesa, köögivalmistamisfirma Roseni Teak OÜ tegevjuht; 
Hiie Härm, Köögikujundaja.ee disainer.

Köök võiks stiililt haakuda nii ülejäänud elamise, majatüübi kui ka asumiga, sest nii sobib see harmooniliselt tervikusse. Et mitte otsustega mööda panna, peaks alustama inspiratsiooni kogumisest. Selleks tasub külastada köögimööbli ja -tehnika salonge ning otsida lahendusi internetist.

Alusta planeerimisest

Mõõda ära ruum. Pane tähele, kas su köögiseinad on täisnurksed; kas pead arvestama kaldpindadega; kas köögi tasapinna taha jääb mõni aken. Kaldlagede alla on võimalik ehitada ka kolmnurkseid kappe ja riiuleid. Köögitasapinnast madalamale jäävate akende puhul peab leppima kas nende ainult tuulutusavasse panekuga, mis korrusmajas raskendab akende pesemist või tuleks selles kohas teha tööpind madalam, aknalauakõrgune.

Kaardista ühendused. Veeühendused ja ventilatsioon määravad köögi paigutuse. Pistikuid annab kergema vaevaga ümber tõsta ja nende põhjal ei ole tarvis kööki planeerida.

Hinda vajadusi. Pane paika, mis peaks kindlasti su kööki kuuluma ja ka see, mida sa köögis teed. Kui armastad seal võõrustada külalisi, mõtle läbi, kuidas teil oleks hea koos kokata ja süüa. Vali oma vajadusi silmas pidades ka tehnika. Sageli ostetakse näiteks võimas ja kallis ahi, kuid seda kasutatakse pelgalt toidu soojendamiseks.

Pesumasin köögis? Ruumikitsikuses kipub pesumasin sageli kööki rändama, kuid seda ei soovitata teha, sest talle tuleb jätta ruumi külgedele, samuti ei tohi seda üleni „kinni pakkida“ kappide ja tööpinnaga, sest alles peab jääma ligipääs torudele. Hea lahendus on tõsta pesumasin hoopis esikukappi, kuhu saab panna ette liuguksed.

Joonista algne põhiplaan. Visanda paberile või vabavaralises köögiprogrammis oma nägemus köögist. See näitab, mis sobib paremini ja kui otstarbekas mõni lahendus on. Joonisega saad minna nii köögikujundaja kui -valmistaja juurde, kes aitavad pakkuda lisavõimalusi.

Tee asjades inventuur. Hinda planeerimisjärgus ka seda, mis vajab juurde soetamist – näiteks suuremad taldrikud või pannid võivad vajada sügavamaid kappe ja sahtleid.

Paiguta asjad plaanile. Vaata, kuidas on su asjad seni olnud paigutatud ja palju need pinda nõuavad. Mõtle, kas saaksid neid koondada, et hoida ruumi kokku. Näiteks paiguta  lõikelauad ja kausid tööpinna juurde, kus toimub toidu ettevalmistamine (reeglina on see valamu ja pliidi vaheline ala), samuti leia sööginõude kapile koht nõudepesumasina lähedal, et neid oleks mugav ära panna.

Mõtle detailid kohe läbi. Kui sulle on oluline stiilipuhas tulemus, võiksid kapinupud ja segisti olla samast metallist. Kui pliit on must, siis võiks ka valamu olla must. Kui köögimööbel on valge, siis võiks ka ahju valida valge. Eriti, kui ta asub kõrges kapis. Töötasapinnast kõrgemat ahju on ka mugavam kasutada.

Soeta köögitehnika valmis. Kui oled valinud välja endale meelepärase köögitehnika ja arvestanud plaani sisse selle mõõdud, osta see ka ära. Nii oled kindel, et su valik ei lähe köögi valmistamise ajal tootmisest välja ning sa ei pea poole pealt mõõte muutma. Tehnika valimisel jälgi ka selle integreeritavust (nt selline külmkapp ja nõudepesumasin on vaiksemad) ja kohustuslikke õhuvahesid (nt külmkapi peale peaks jääma 5 cm-ne vahe).

Pane paika eelarve. Nii oskad paremini valida nii materjale kui ka olla valmis kulutusteks.

Vali sobivad materjalid

Köögis kasutatavate materjalide valik tuleneb ennekõike köögi stiilist, eelarvest ja kas eelistad naturaalset. Kuna tööpind ja selle tagune on suured pinnad, tuleb nende valik hästi läbi mõelda, sest need jäävad köögis domineerima.

·     Köögikappe ja karkasse tehakse enim melamiinist, sest see on soodne ning ei mängi niiskusega nii nagu täispuit. Kapiusteks valitakse enim täispuit ja mdf-plaat, mis sobivad kandilise soone tegemiseks. Sile kapipaneel on aga kergemini puhastatav, sest raam ei kogu tolmu. Katmiseks kasutatakse samal põhjusel ka näpujäljekindlat nanotehnikas värvimist.

·     Tööpinna materjalide valik on lai: kasutatakse nii taaskasutatud klaasi, betooni, keraamikat, kivi, kunstkivi, puitu kui kõrgsurvelaminaati. Viimane on neist soodsaim ja seetõttu enim kasutatud. Kvartskivi, mis on osaliselt tehislik, annab võimaluse paljude dekoorpindade (nt marmor, rooste jms) jäljendamiseks.

Kes tahavad vaid looduslikku, peaksid valima puidu või kivi (nt graniidi). Puit sobib aga vaid väga hoolsatele, kes kuivatavad tööpinnalt kohe ära kõik veeplekid, lihvivad ja õlitavad oma tööpinda korrapäraselt. Plussina lisab täispuidust tööpind koju soojust ja hubasust.

Kivi puhul on tarvis eelnevalt uurida, kas sellesse saab teha süviseid kodutehnika jaoks. Kui on vaja aga tugevat veekindlat materjali, ent kivi tundub külm, tuleks valida kunstkivi ehk komposiitmaterjal. Seda on võimalik painutada ning lasta teha näiteks tööpind ja valamu ühes tükis.

·     Köögi seinaks sobivad erinevad materjalid: laminaat, tavaline või fotoklaas, fotoalumiinium, keraamilised plaadid, tavaline või fototapeet, aga ka värvitakse sein kööki sobiva värviga. Valik sõltub palju ka paigaldaja ettevõtlikkusest – tapeetimine ja plaatidega katmine nõuab rohkem oskusi kui salongist sobiva laminaadi, klaasi või alumiiniumist tellitu paigaldamine.

·     Põrandale on soovitatav panna soojustusega kivi või täispuit, sest köögis läheb asju ikka maha. Laminaat- ja spoonparketid võivad seal kiiremini kahjustuda.

Läbimõeldud praktilised lahendused

Sahtlid või kapid?

Köögi alumises osas on alati mugavam kasutada sahtleid. Neid saab 100% välja tõmmata ja seega pääseb lihtsalt ligi ka kõige tagumises nurgas olevatele asjadele. Kappidest tuleb algul esimesed asjad eest ära tõsta, et tagapool olevad asjad kätte saada – see on ebapraktiline ja tüütu. Samas on sahtlilahendused tunduvalt kallimad. Suure köögi ja väikse eelarve puhul on võimalik kasutada varianti, kus üleval on sahtel ja allpool kapp, kuhu paigutada harva kasutatavad asjad või suured köögimasinad.

Riiulid või kapid?

Riiulid on stiili, maitse ja usinuse asi, sest need koguvad paratamatult tolmu. Samas annavad avatud riiulid köögile juurde avarust ja hubasust. Seal on võimalik hoida kokaraamatuid, mis loovad meeleolu.

On spetsiaalselt taldrikutele või maitseainetele mõeldud, paksust puidust ja romantiliste kanduritega riiulid. Neid võib panna ka nurkadesse, kuhu kappi panna ei saa. Nii saad juurde täiendavat hoiustamispinda.

Õhulisuse huvides võiks kappe kombineerida riiulitega, seda nii köögi ülemises kui alumises osas.

Köögisaar, poolsaar või pikendatud tööpind?

Lisatööpindade valikul seab piirid ruum ise. Köögisaare kaugus muust mööblist peab olema minimaalselt 1000 mm. Mõnikord ka rohkem, kui tegemist on paljukasutatava käiguteega. Et köögisaared on mugavad ja praktilised, võib mõelda ka kastist välja – näiteks luues eraldi seisev töötasapind piduritega ratastega.

Nurgad kasutusse?

Väikeses köögis võib nurgakapp olla liiga suur ruumiraiskaja. Siis tasub võimalusel kujundada pigem galerii tüüpi köök ehk kaks sirget rida. Kui siiski valida nurgasüsteem, tuleks kasutada täispõhjaga varianti, mitte traadist põhjaga süsteeme, kust asjad hakkavad välja kukkuma. Mugavamad on nurgakarussellid, neid on nii ovaalseid, neerukujulisi kui kandilisi, millest osad sõidavad täisulatuses ka välja.

Väldi tüüpvigu

Esimest korda kööki planeerides ei pruugi kohe tulla mõningate asjade peale, mis teevad köögi mugavaks.

·     Kolmnurga põhimõte. Kõige mugavam on köögis toimetada, kui peamised kolm tööpiirkonda on õiges järjestuses: külmkapp – valamu – pliit / ahi.

o   Paiguta valamu ja nõudepesumasin kõrvuti, aga mitte täisnurga all, et nõudepesumasina uks saaks olla samal ajal lahti, kui valamu juures nõusid loputad.

o   Hoia lähestikku ka pliit ja ahi, et pliidil ettevalmistatud toidu saaks hõlpsasti ahju pista.

o   Jälgi ka valamu ja pliidi vahemaad, et näiteks pastat nõrutades poleks tarvis joosta köögi teise otsa.

o   Samas ära paiguta pliiti, valamut ja külmkappi täitsa üksteise kõvale, sest muidu tekib niiskus kraanikausi ja pliidiplaadi vahele ning kuumus külmkapi kõrval pole hea.

·     Ära kasuta kipsseinal titaan kandureid, sest need annavad raskusega järele. Tavakappide kandevõime on 40–50 kg, mis võib muutuda õhukesele seinale koormavaks. Sellisel juhul tuleb leida muu toestussüsteem, nt ehitada tornid (space tower), mis ei kinnitu seinale.

·     Jäta küünarnukiruumi. Mugavuse huvides jälgi, et pliidi ja valamu ümbruses oleks tegutsemisruumi ning need ei asuks mõne tornosa kõrval.

·     Vali töökindel tehnika.

o   Täisintegreeritav õhupuhastaja hoiab ruumi kokku ning selle esipaneel ei paista välja, mistõttu ei vaata vastu ka rasvane näpujälgedega kaetud serv.

o   Hinda, kas vajad keraamilise pliidi ümber metallraami – sirge raamiga saab kivisse süvistada, metallraam hoiab muul juhul servad puhtamad ja pliidiplaadi purunemiskindlamana.

o   Vali kergesti puhastatav valamu, nt keraamiline. 

o   Prügisüsteemi puhul eelista sellist, mis ei kinnitu uksele ja jookseb välja eraldi sahtlina.

·     Paigalda soklile vee-tolmuliistud. Need hoiavad servad puhtad, veekahjustusteta ning on ka põrandal paremini paigal.

·     Mõtle läbi, et kapiuksed või sahtlid ei hakkaks üksteise vastu käima. Selleks jälgi, mis kõrgusele paned käepidemed ja täisnurgas avaneval kaheukselisel kapil tohiks olla ainult ühel küljel nupp.

Väga tähtis – valgustus

Köögis võiks olla kolme sorti valgust: üldvalgus laes, töövalgus tasapinna kohal ja meeleoluvalgus, kas klaasustega kappides, ülemiste kappide ja lae vahel või hoopis soklivalgustus. Köögis on soovituslik kasutada sooja valgust, sest see teeb vähese päikesega köögi hubaseks. Võiks arvestada ka seda, et vanusega suureneb vajadus tugevama valguse järele.

Töötasapinna valgustamiseks võib kasutada ülemiste kappide sisse süvistatud leedribasid, mis sobivad paremini modernse stiiliga või ümmargusi leedvalgusteid, mis on omased romantilisele ja klassikalisele stiilile. Leedribasid saab panna ka liikumisanduriga, et ei peaks musta käega lülitit katsuma.

Kui ülemised kapid puuduvad, peaks paigaldama seinavalgustid. Oluline on, et valgustus ei jääks tööpinnal süüa valmistades selja taha. Kui paigaldada valamu akna juurde, tuleks mõelda, et õhtul ja sügis-talvisel perioodil ei tule sealt valgust ja ka see koht vajab lisavalgusallikat.

Tee köök enda nägu

Igasse kööki peaks lisama ka isikupära. Isegi, kui sulle meeldivad puhtad tööpinnad, säti tööpindadele või riputa seintele midagi isiklikku: fotosid, maale, nugade-kahvlite hoidja, kokaraamatud. Teise vaate võid lisada ka fototapeediga, mil veel üks aken, kust avaneb vaade mererannale või romantilisele Provence’i tänavale.

Väikese köögi nipid

Väikese köögi puhul tuleb püüda nutikalt ära kasutada kogu ruum, aga nii, et see ei muutuks klaustrofoobiliseks kappide kogumiks.

·     Paigalda lisatööpinna tekitamiseks ühte ülemisse sahtlisse väljatõmmatav süsteem nimega TopFlex.

·     Eelista täisnurkset kappi.

·     Ära planeeri valamut nurka – torud raiskavad tarbetult niigi vähest ruumi.

·     Ehita ülemised kapid laeni. Kui ruum on kõrge, võid teha ka kaks korrust kappe.

·     Kasuta soklipind ära sahtlitega. Selleks peab olema sokli kõrgus vähemalt 150 mm. Samuti on olemas süsteem, kus soklisse saab paigutada kokkuklapitav trepp-redeli, millega on mugav ulatuda kõrgete kappideni.

·     Leia ootamatuid võimalusi. Kui köögimööbli sisse jääb u 150–200 mm koht, kasuta seegi kapiks, et ladustada seal näiteks vertikaalselt küpsetusplaate.

Standardmõõdud

Sokli kõrgus: 100–150 mm

Tööpinnakõrgus põrandast: 870–900 mm (+ töötasapind)

Tööpinna ja ülemiste kappide vaheline kõrgus: 500–600 mm

Kõrgem vahe ülemiste ja alumiste kappide vahel lisab õhulisust, kuid raskendab nõude kättesaamist. Gaasipliidi kohal ei tohi olla õhupuhastaja väga madalal. Samuti vajab nõudepesumasin reeglina vähemalt 870 mm kõrgust tööpinda.

Avaruse huvides võid ülemised kapid ka ära jätta või asendada need klaasriiulitega.