Kui kassi või koera eest hoolitsemine oleks sulle liiga suur samm, siis võid kaaluda lemmikuna hoopis mõnd närilist. Foto: Karlijn Prot/Unsplash
Lemmikloom
28. september 2019, 18:30

LEMMIK | Vaata järele, milline näriline sinu koduloomaks sobib

Kui tunned, et kassi või koera eest hoolitsemine käib sulle üle jõu, aga tahaksid siiski endale või lastele koju seltsilist, võid kaaluda lemmikuna hoopis mõnd närilist. Tutvustame sulle näriliste plusse ja hooldamissoove.

Head nõu jagab Marika Nekljudova, Balti jaama turu PetCity lemmikloomakaupluse klienditeenindaja

Kas sulle sobib merisiga?
Milline ta on? Merisiga on rahulik näriline. Ta ei hammusta ega küünista kunagi, on armas ja leebe ning naudib väga sinu seltskonda. Ta sobib hästi ka lastega.

Eluiga: keskmiselt 6 aastat

Enne, kui ostad merisea. Terve merisea keha on ümar ja heas toitumuses. Merisea karv peab olema tihe ja läikiv, silmad säravad ja selged, nina ja suu puhtad ning eritiseta, hingamine vaikne ja rütmiline.

Puur.

• Hea puur meriseale on mõõtmetega 90 × 60 × 45 cm.
• Puuri põrandale sobivad naturaalsed puidulaastud.
• Merisiga võib suvel ka õues hoida, aga kindlasti tuleb teda siis kaitsta äärmuslike temperatuuride eest. Talveks tuleb ta tuppa tuua.

Toit. Peale spetsiaalse merisea toidusegu vajab ta ka värsket rohtu või heina ning puu- ja köögivilju. Kindlasti peab tal pidevalt olema ka puhast joogivett.

Mida merisiga sulle öelda tahab?
Vingumine – «Varitseb hädaoht!»
Kõhin – «Oo, see on huvitav!»
Nurrumine – «Tule ja hoolitse minu eest!»
Kiunatus – «Appi!»
Drrr – «Ma olen hirmul!»

Kui kassi või koera eest hoolitsemine oleks sulle liiga suur samm, siis võid kaaluda lemmikuna hoopis mõnd närilist. Foto: Karlijn Prot/Unsplash

Kas sulle sobib hamster?
Milline ta on? Hamster on sõbralik ja hell näriline. Tema pluss on, et ta ei lõhna ebameeldivalt ja teda võib ka üksinda pidada. Väikesele lapsele pole hamster aga esimeseks lemmikuks soovitatav, sest hamstrid võivad last hammustada, kui miski neile ei meeldi.

Eluiga: kuni 2 aastat

Enne, kui ostad hamstri. Veendu, et ta on terve: tal on erksad silmad; ta on elavaloomuline; tal ei ole haavu ega arme; kasukas on sile, puhas ja läikiv.

Puur.

• Vali puur, mis sulgub korralikult, et loom ei saaks puurist plehku panna. Hästi sobib traatpuur.
• Hamstril peab olema puuris asju, mis talle tegevust pakuvad, näiteks jooksuratas ja ronimisköied, head on ka urud ja koopad.
• Puuri põhja võib panna spetsiaalse hamstrile mõeldud põhjakatte. Sobib ka saepuru, aga see tolmab ehk liiga palju.
• Puuri ei tohiks panna päikese kätte ega hoida kohas, kus temperatuur palju kõigub.

Toit. Hamster sööb hea meelega spetsiaalset söögisegu, aga talle maitsevad ka köögi- ja puuviljad. Puuri võib panna ka mineraale, mida ta saab lakkuda. Kindlasti peab tal olema pidevalt puhas vesi.

Kas sulle sobib rott?
Milline ta on? Rott vajab palju inimese lähedust. Juba pojana tuleb rotti korrapäraselt kätte võtta, siis muutub ta taltsaks. Selleks libista käsi talle kõhu alla ja tõsta kogu keha korraga üles. Ära haara looma sabast, sest nii võid tema nahka vigastada. Hea on pidada kahte rotti korraga, sest rott on üksinda kurb.

Eluiga: kuni 3 aastat

Enne, kui ostad roti. Veendu, et rott on hoolitsetud ja puhas: terve roti karvastik on elegantne ja keha üleni karvadega kaetud. Kehaehituselt peaks tema keskosa olema ümar. Silmad peavad olema erksad ja selged ilma eritiseta, nina ja suu puhtad, hingamine korrapärane ja hääletu.

Puur.

• Kahele väikesele rotile piisab puurist mõõtmetega 70 × 35 × 35 cm, kuid ka suurem puur on hea, siis on neil rohkem turnimis- ja kasvuruumi. Eriti meeldib neile kõrge puur, et seal ronida.
• Puur peaks asetsema eemal avatud aknast ja otsesest päikesepaistest, sest rottidele ei meeldi tuuletõmbus ja päikese käes võivad nad kergesti üle kuumeneda ning kuumarabanduse saada.
• Puuri põhja sobib viie sentimeetri paksune saepurukiht, mis ei tohi olla töödeldud säilitusainetega.
• Rottidele meeldib, kui puuris on ka redeleid, mida mööda ronida.

Toit. Rott on vähenõudlik. Talle müüakse loomapoes valmistoitu, aeg-ajalt võib talle juurde anda ka õunatükikesi või porgandeid. Pidevalt peab tal puuris olema joogiks puhas joogivesi. Toidukausiks sobivad rotile keraamilised rasked kausid.

Ka närilise eest hoolitsemine on suur vastutus - mõtle hoolega, kas oled selleks valmis. Foto: Jack Catalano/Unsplash

Ka näriliste võtmine toob elumuutusi

  • Puuri tuleb tihti puhastada. See on vajalik haisu vältimiseks ja hügieeni tagamiseks.
  • Närilised vajavad rahu. Närilistel on väga õrn närvikava. Merisiga võib ennast suisa surnuks ehmatada. Närilised ei talu ka stressi. Pead looma neile oma kodus rahuliku elukeskkonna.
  • Öine krõbistamine. Mõned närilised on öise eluviisiga. Kui sind häirib öine krõbistamine, ei tasu võtta hamstreid või tšintšiljasid.
  • Arvesta elueaga. Osa rotte, hiiri ja hamstreid elab kuni kaks aastat, kuid tšintšiljad kuni 20 aastat.

Väldi neid vigu

  • Otsus hetke ajendil. Enne, kui võtad närilise, vii end kurssi, millist hoolt ta vajab.
  • Vale sugu. Kui soovid, et närilised ei poegiks, võta ühest soost närilised.
  • Suvaline puur. Arvesta, kui palju ruumi ja milliseid asju su uus lemmik vajab. Liiga väike puur mõjub närilise tervisele halvasti.
  • Liiga vähe tähelepanu ja armastust. Nii nagu teised lemmikud, vajavad ka närilised tegelemist. Neid tuleb võtta regulaarselt sülle, et nad oleksid taltsad, aga ka seetõttu, et muidu jäävad märkamata tõsisemad tervisemured, näiteks kasvajad või parasiidid.
  • Peres on jahikoer. Jahikoertel on väga tugev jahiinstinkt ja nad võivad närilistele liiga teha. Ettevaatlik tuleb olla ka kassidega.

Eriti tark merisiga
Pille Põl

Kui mu laps läks esimesse klassi, kartis ta üksi kodus olla ja nurus looma. Pärast kaalumist läksime loomapoodi ja valisime välja ühe tumedama merisea.

Imelikul kombel leppis meie lemmik ainult minu ja tütrega, aga mitte mehega. Ta oli valmis meest isegi näksama. Ühel päeval andis mees talle aga mustikaid ja nad said sõbraks. Nüüd on nii, et merisiga toitubki meil ainult puhtast toidust, ei mingeid värv- ega säilitusaineid. Kui ta tunneb toidus lisaaineid, viib ta vilja oma WCsse ja kui me siis ta vihjest aru ei saa, teeb ta isegi häda sinna peale.

Panime oma meriseale kuuliga jootmispudeli. Läks pool kuud mööda ja avastasin, et pudel on kogu aeg tühi. Otsustasin siis ukse vahelt jälgida, mida ta selle veega teeb. Kõigepealt ta jälgis tükk aega ust, siis kuulatas, kas õhk on puhas. Kui ta arvas, et keegi ei vaata, siis kõigepealt jõi ta natuke pudelist vett, siis surus end kõvasti kuuli vastu, nii et pudelist hakkas vett tulema. Siis nühkis ta ennast seal seljaga edasi-tagasi ja pesi end sel moel. Nüüd on nii, et kui me ise oleme duši all ära käinud, läheb merisiga samuti duširuumi ja peseb end seal märjal põrandal. Pärast pesu jääb ta puhkama vannitoa vaibale, et kuivaks saada.

Üks vahva lugu on veel. Kui lapsel hommikul kell heliseb ja ta kohe voodist ei tõuse, hakkab merisiga nii läbilõikavalt vilistama, et laps ärkabki.