Rohkem puutub avalikkus katustelt alla pudisevate jääpurikate ja lumelahmakatega kokku linnades-asulates, kus katuseräästad on otse kõnniteede kohal. Need kukkumised võivad seal liikuvaid inimesi tõsiselt vigastada või tänaval seisvaid autosid kahjustada. Selliseid juhtumeid reguleerib kõige rohkem ka seadus, sätestades, et selliste ehitiste pealt või küljest pudenenud asjade eest vastutab ehitise omanik.
Vastutab omanik, mitte ühistu või haldaja
Selge pilt – kui katuselt alla sadanud lumi, jää või ka juhuslik katusekivi tekitab kellelegi tervisekahjustuse või toob kaasa varalise kahju, vastutavad selle eest kinnisasja omanikud. See võlaõigusseadusest tulenev asjaolu muutub eriti oluliseks näiteks kortermaja puhul, sest säärase kahju eest ei vastuta mitte korteriühistu, vaid kõik kinnisasja kaasomanikud ehk siis korteriomanikud. Seega tuleb kõikidel selle maja korteriomanikel solidaarselt kannatanule mõistetud võimalik kahjusumma hüvitada. Seega: kortermaja ohutuse eest ei vastuta korteriühistu ega maja haldaja – vastutust kannab iga korteriomanik kõige oma naha ja karvadega.
Kui tänaval või muidu avalikuks kasutamiseks mõeldud alal võib katustelt lähtuva ohu kohta seada üles hoiatavaid märke või piirata ohustatud alal liikumist, siis naabri aias peab naabril, tema pereliikmetel, külalistel või kasvõi koduloomadel olema turvaline. Seda esiteks.
Teiseks – põhimõtteliselt ei pruugi inimesele lihtsalt meeldida, et naabri räästast tema krundile vesi tilgub või talvisel ajal lumi alla vajub. Tilkuv vesi võib naabreid lihtsalt häirida, või peab ta seda tegelikult naabri aeda sadanud lund, mis nüüd tema hoovis vedeleb, ise ära rookima, et näiteks hommikul autoga väravast välja pääseda. Kõigest sellest piisab, et üleaedsele pretensioone esitada. Sellega tasub arvestada juba eos ja enne, kui seda ütlema tullakse või mingi õnnetus juhtub, tagada, et seda ei juhtuks.
Kuidas hoolitseda, et räästavesi naabrite vahel lahkhelisid ei tekitaks, loe edasi portaalist kodus.ee.
Kommentaarid (0)