Remont ja Ehitus

Eksperdid annavad nõu: kuidas korterisse saun ehitada? (7)

Ulvi Vilk , 17. september 2020, 13:16
Sauna puidutoon kordub pesuruumis. Foto: Priit Grepp
Korterielanik ei pea unistust oma saunast sugugi maha matma – tänapäeval saab sauna ehitada ka linnakorterisse. Ent dokumentide kordaajamine võtab vahel rohkem aega kui ehitus ise – need tuleb kooskõlastada nii ühistu kui ka omavalitsusega.

Saunamaailma ehitusosakonna juhataja Mihhail Grossi sõnul päritakse neilt korterisse sauna ehitamise järele iga aastaga aina rohkem. Uutesse kortermajadesse on arhitekt sauna võimaluse sageli juba sisse planeerinud ning mõnel puhul on isegi selleks vajalik ruum korteris olemas.

“Vanades paneelmajades kipuvad vannitoad pigem väikesed olema. Seega kasutatakse seal pesuruumi laiendamiseks tihti vannitoa kõrval olevat panipaika,” jätkab Gross. Kui piirkondadest rääkida, elab suurem osa korterisauna tellijatest tema sõnul pigem vanalinna ja kesklinna korterites.

Marko Sults OÜst Korteri Remont märgib, et palju küsivad sauna ehitamise võimaluste kohta ka puitmajade elanikud, üks selline piirkond on näiteks Kalamaja.

Samal teemal

 Saun juba reegel, mitte erand

OÜ Saunapoint juhatuse liige Mario Raja leiab, et uute kortermajade puhul on sauna olemasolust saanud lausa standard, mis võib osutuda elamispinna valikul otsustavaks.

Raja hinnangul saab sauna ehitamisel määravaks sobiva ruumi suurus ja asukoht. Kuna sauna ei saa ehitada pesuruumist eraldi, vaid mõlemad peavad asuma kõrvuti, ei saa näiteks korteri teises otsas paikneva sahvri arvelt pesuruumi laiendada. “Miinimumprogrammist rääkides on saunaks vaja ruumi meeter korda meeter ja kakskümmend sentimeetrit,” jätkab Raja. Sellest piisab, kui saunaisu on nii suur, et käia seal kasvõi ühekaupa. “Ka üksi on väga mõnus näiteks pärast külma käest tulemist sauna minna,” tõdeb ta. Saunapointi ettevõte on ehitanud ühe pisikese sauna näiteks isegi pesula nurgatagusesse ruumi.

Väike saun uusarenduses. Foto: Priit Grepp

Saun ühele

Korterisaun on eramajas paikneva saunaga võrreldes kompaktsem ja väiksem. Kui majas või suures korteris on võimalik ehitada saun kolmele-neljale inimesele, siis väikeses korterisaunas saab käia vaid üksi või kahekesi. Olukord on parem juhul, kui korteris on võimalik ruume ümber planeerida või saab mitu kõrvuti paiknevat korterit kokku ehitada.

Muus osas ehitamisel suuri erinevusi pole, asugu siis saun korteris või majas. “Kõige muuga peale ruuminappuse saab hakkama,” kinnitab Raja. Tehnilistest aspektidest lähtudes esineb neid juhte, mil sauna ehitada pole võimalik, üsna harva. Eeltingimuseks on Raja sõnul elekter ja ventilatsioon – olemas peab olema nii sissepuhke- kui väljapuhketoru.

Magamistuppa sauna ei saa

Ka Grossi sõnul tuleb jälgida, kas ventilatsiooni on võimalik ühendada korteri ventilatsioonitoruga, mis paikneb enamasti köögi ja vannitoa lähedal. “Mõnel juhul võib siin tekkida takistusi,” märgib ta, “näiteks magamistoa arvelt sauna ehitada pole enamasti võimalik.”

Kui ventilatsiooni- ja elektrivõimalus on olemas, võetakse töö ette. “Koostame projekti ja kooskõlastame selle korteriühistuga. Järgida tuleb ettekirjutusi ja nõudeid ning saada korteriühistu nõusolek. Näiteks ilma ühistuga kooskõlastamata mõnda seina korteris maha võtta ei saa. Ent kui projekt on olemas, pole naabritel ega ühistul võimalik ehitamist keelata,” lisab Gross.

Sults nendib, et ehkki korterisaunade järele päritakse neilt üsna sageli, jõuavad ehitamiseni pigem vähesed. Takistusi on mitmeid, igasse korterisse sauna ehitada ei saa ega tohi.

“Esiteks tuleb ehitus korteriühistuga kooskõlastada. Kui muudetakse ruumiplaneeringut, mis tähendab mõne kandva seina mahavõtmist, on tarvis tegevus kooskõlastada ka kohaliku omavalitsusega. Puuküttega kerist korterelamusse ei ehitata, elektriküttega keris aga tarbib väga palju elektrit, nii et korteris või majas võib puudu jääda elektrivõimsusest,” räägib Sults. Korterisse on võimalik ampreid küll juurde osta, ent terve maja tarbimist arvesse võttes võib siiski võimsusest nappida. “Ka pole korteriomanikel alati sõlmitud elektrimüüjaga enda nimel lepingut, vaid lepingud on sageli hoopis ühistu nimel, mis omakorda raskendab inimesel asjaajamist,” loetleb Sults takistusi.

 Ventilatsioon on esmatähtis

Pesuruumi laiendamine märgruumide arvelt on mõnevõrra lihtsam. Sults rõhutab, et on väga täpselt paika pandud, millisesse šahti võib ventilatsiooni ühendada ja millisesse mitte. Mõnd naaberšahti suvaliselt kasutada ei tohi. “Pole sugugi harv, et mõne korteri köögi- või WC-lõhnad levivad valesti tehtud ventilatsiooni tõttu ruumidesse, kuhu need jõudma ei peaks,” hoiatab ta ventilatsiooni omavolilise kasutamise eest.

 Projekt: kas ise või ühistu poolt?

Sultsi sõnul tundub see paljudele liiga keeruline: “Kui inimesed kuulevad, mida kõike peab tegema – naabritega rääkima, korteriühistuga kooskõlastama, projekti tellima –, siis nii mõnigi loobub.” Hirmutab juba see, kui palju asju peab enne ehitamist korda ajama. Ta lisab, et ehitamine võtab vahel märksa vähem aega kui eelnev dokumentide kokkusaamine.

Ehkki Sults ei pea korterisse sauna ehitamist üldiselt üldse heaks mõtteks, siis juhul, kui paberid on korras, võetakse see töö siiski ette. “Kortermajad on projekteeritud, ilma et sinna oleks saunu planeeritud,” põhjendab ta. “Majja, kus varem pole saunu olnud, pole nende ehitamine kõige parem mõte.”

Sultsi kogemuse järgi on neidki, kes küll leiavad inimese, kes on valmis ilma vajalike paberiteta sauna valmis ehitama, aga tema seda teha ei soovita. “Loata ehitus on ebaseaduslik ja kui tulevikus peaks tekkima soov korterit müüa, siis loata ehitatud saunaga korteri ostuks ei anta laenu ja võivad tekkida muudki probleemid,” hoiatab ta.

Sults soovitab korterisse kaaluda infrapunasauna, mis pole küll nii ägeda leiliga kui traditsiooniline saun, aga millega ei kaasne ka sedavõrd palju auru ning see on ventilatsiooni seisukohast väga hea.  

Korterisse sobib elektrikeris

“Kuigi põhimõtteliselt on võimalik ahjuküttega korteris kütta sauna ka puudega, eeldab see kerise paiknemist korstna lähedal,” märgib Raja. “Seega elektrikeris on igas mõttes mugavam variant. Pesuruumi jaoks pole alati võimalik leida sobilikku lõõri kerisele. Lisaks on elektriga kütmine lihtsam, elektrikerisele kehtivad väiksemad ohutusnõuded, need on väiksemad ja kompaktsemad, nii et neid saab paigaldada nii ruumi keskele kui ka nurka ja vajadusel isegi lae alla,” loetleb Raja. Ta lisab, et ka paljud vanad saunad ehitatakse nende  firmas ümber just elektrikerise tarvis. Elektrikeriste suhtes valitsevad eelarvamused on jäänud minevikku. “Kui esimesed elektrikerised olid plekist kastikesed, mis tekitasid kuiva ja haiget tugevat leili, siis tänaseks on need edasi arenenud – kive on märksa rohkem ja kvaliteet palju parem.”

Hea teada

Korterisaunade variandid

Soome saun. Eristub oma mikrokliima poolest: õhutemperatuur 80–120 °C, põrandal umbes 60 °C ja suhteline niiskus ruumis 10–15%. Soome saunas tekkiv leil soojendab korralikult keha, tasakaalustab vererõhku, lõõgastab ja peletab külmetushaigusi.

Infrapunasaun. Õhutemperatuur ei tõuse rohkem kui 35–45 °С, niiskus on 30–45%. Infrapunaelemendid tekitavad soojuskiiri, mis suunavad kiirguse otse inimesele ega soojenda õhku. Sõltuvalt laine pikkusest, soojeneb inimkeha siin  tunduvalt paremini kui traditsioonilises saunas. Lisaks on infrapunakiirgus tervislik pehmetele kudedele, mis omakorda soojendavad keha ja parandavad vereringet.

Allikas: Saunamaailm

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee