Lisaks kasemahlale tasub kaselt korjata ka pungi, lehti ning pässikut.Foto: Peggy Choucair / Pixabay
Nipid
22. märts 2019, 07:41

ROHELINE TERVIS | Väekas kask toob tervise

Alanud on kevad ning kõikjal on tunda peagi tärkava roheluse värskust. Just esimesed kevadised võrsed on vitamiinisisalduse poolest kõige väärtuslikumad. Seetõttu turguta talvest väsinud organismi kasepässiku ning tärkavate kasepungadega!

Hoolimata sellest, et meie esivanematel arvatavasti keemiast põhjalikke teadmisi ei olnud, teadsid nemadki, et just enne jaanipäeva korjatud värsketest kaseokstest saab parimad puhastavad saunavihad.

Paljud soome-ugri rahvad on pidanud kaske (Betula) ka kaitsvaks ja pühaks puuks. Komme kaunistada kaseokstega korras kodusid suvistepüha paiku on meile omane ka tänapäeval.

Kasest saadud ained leiavad kasutust aga kosmeetikas ning ravimi- ja toiduainetööstuses. Kasest valmistatud tökatit ehk tõrva tarvitatakse selle antibakteriaalsete omaduste tõttu šampoonide ja seepide koostises. Kasesüsi on hinnatud organismi puhastaja tänu oma heale imavusele ja antiseptilisele toimele.

 

Miks kask kasulik on?

Ksülitool – kases leiduv suhkur on sama magus kui sahharoos, kuid ei kahjusta hambaid ja sobib ka diabeetikutele.

Betuliinhape – peamiselt kasekoores sisalduv aine on põletikku vähendava, immuunsüsteemi parandava ja seenevastase toimega. Peale selle aitab betuliin leevendada nahaprobleeme.

Saponiin – kases leiduvat puhastavat vahutavat ainet kasutatakse seepide ja šampoonide valmistamisel.

Kask sisaldab veel vaiku, flavonoide, C-vitamiini, kibe- ja parkaineid ning eeterlikke õlisid.

 

Korjamine ja säilitamine

Korja kasepungi või noori lehti mõnel päikeselisel ja kuival kevadpäeval soovitatavalt maanteest vähemalt 200 meetri kauguselt. Säilitamiseks kuivata lehed hästi ventileeritud hämaras ruumis 25–40 °C juures või sügavkülmuta.

 

Kasekäsn ehk must pässik

Suure antioksüdantide sisaldusega immuunsust tugevdav kasekäsn (Inonotus obliquus) on põhjalikult uuritud ja kõrgelt hinnatud puuseen. Raviseenes teatakse olevat üle 200 bioloogiliselt aktiivse aine, nende hulgas B- ja D-vitamiine, magneesiumi, rauda, seleeni ja teisi mineraalaineid. Tänu sellele alaneb kasekäsna mõjul organismis oksüdatiivne stress ja aeglustub rakkude vananemine. Mida külmemates tingimustes kasekäsn kasvab, seda rohkem antioksüdante see sisaldab.

Musta pässikut võib varuda aasta läbi, kuigi parim on seda teha kevadel. Puu, millelt käsna võtta, peaks olema terve välimusega ja 10–50aastane.

 

Korja pässikut puusõbralikult nii:

1. Korja seene viljakeha. Raiu seene viljakehast ära ainult pool, maksimaalselt kolmveerand, vältides puutüve kahjustamist. Uue seene kasvamine võib aega võtta 3–10 aastat.

2. Kuivata. Pärast korjamist kuivata seen hoolikalt. Lõika viljakeha väiksemateks tükkideks ja lase kuivada õhurikkas kohas 24–40 °C juures.

3. Jahvata. Pulbri saamiseks purusta kohviveskis.

 

Tee musta pässikupulbrist teed nii:

1. Valmista tõmmis. Pane 1,5 tl kasekäsnapulbrit termosesse ja vala peale 90 °C vesi.

2. Lase seista. Lase tõmmisel seista 6–12 tundi.

3. Joo 1 tassitäis päeva jooksul. Soovi korral võid tõmmist veega lahjendada.

NIPP! Lisa pool teelusikatäit pässikupulbrit kohvi hulka. See annab joogile pehme maitsenüansi.

 

Hapendatud kaselehtedest juuksepalsam

Hapendamine muudab kases leiduvad kasulikud ained organismile paremini omastatavaks. Hapendatud kaselehtede vedeliku või kasemahla kasutamine palsamina teeb juuksed tugevamaks ja kergemini kammitavaks.

 

Vaja läheb:

keskmise suurusega purki
noori kaselehti
toasooja vett
sõela
kaussi

Valmista palsamit nii:

1. Aseta lehed purki. Aseta kaselehed tihkelt purki ja vala peale toasoe (allika)vesi. Pane purgile peale kaas, kuid ära seda täielikult kinni keera, sest muidu ei pääse hapnemisel tekkivad gaasid sealt välja.

2. Lase lehed hapnema. Lase lehtedel soojas kohas 4–7 päeva hapneda või kuni näed põhjast mulle kerkimas. Segu peab olema magushapuka lõhnaga, kindlasti ei tohiks tunda ebameeldivat roiskumist.

3. Eralda vedelik. Sõelu lehed välja ja vala vedelik puhtasse kaussi. Viska kaselehed komposti, sest hapnenuna on need kasulikud mikrobioloogilised lisandid.

4. Kasuta palsamina. Kasuta vedelikku lahjendatuna veega (1 osa vedelikku, 4–5 osa vett) ning kanna ja jäta juustesse viimasel loputuskorral.

Hea teada!

Kõige parem on palsami tegemiseks kasutada noori kevadisi elujõust pakatavaid lehti, kuid hapendada võib lehti seni, kuni need sügisel kollakaks tõmbuvad.

Blondide juuste korral lahjenda hapendatud vedelikku rohkema veega, sest väga tihe kasutamine võib juuksed kollakaks toonida. Kasemahla kasutades seda ohtu ei ole.