Kodu ja Aed

Kõik, mida pead teadma kompostimisest koduaias 

Evely Karvak, 22. märts 2021 05:52
Kolmeosaline kompostikast.Foto: Evely Karvak
Kompostimine aitab meil olla säästlik keskkonna suhtes ja tekitab vähem prügi. Kõik, mis peab mullaks saama, saab seda sealsamas, kus praht tekib, seda ei pea kuhu­­gi transportima. Aiajäätmed lähevad taaskasutusse ja toimub loomulik looduse eluring. Kompostimine aitab aiapidaja välja nii mitmestki murest.

Kompostimisega vabaneb aiapidaja kohe mitmest murest:
• olemas on koht, kuhu panna kasvuhooajal tekkiv praht ja jäätmed
• alati on võtta mulda väikeste täienduste ja potiaianduse jaoks
• kokkuhoidlik ja säästlik aiapidamine tekitab vähem prahti ja seda pole enam vaja kuskile transportida
• tekib puhas ja kemikaalivaba kasvupinnas
• saab umbrohuvaba mulla (kui me ise valmis seemnetega umbrohtu jäätmete hulka ei viska)

Kuidas komposti teha ja kuhu see mahub?

Kompostimiseks on vaja natuke ruumi. Kui maakasutus aias võimalikult otstarbekalt läbi mõelda, saab ikka kuskile tekitada varjatud koha või nurgataguse. Ka aiapidajale endale on see mugav, sest suve jooksul tekib päris palju kompostiks sobivaid jääke.

Kuhu mujale saaks panna kõik need umbrohud, närbunud taimepealsed, hekipügamise jäätmed, mahalangenud lehed ja tormiga mahakukkunud prahi.
Kompostmuld on väga viljakas ja kasulik. Kõik komposteerunud haljasjäätmed on taimedele toit, väetis ja ravim.

Kolmeosaline kompostikast on ehitatud puidujääkidest ja vanast lippaiast. Kui seemnete külvamiseks panna peale umbes 20 cm mullakiht, siis kasvavad salatitaimed seal väga hästi. Foto: Evely Karvak

Samal teemal

Millest kompost tekib?

Kompost tekib orgaanilisest materjalist, mis mullaelustiku kaasabil – mullas elutsevad bakterid, seened, selgrootud ja mikroorganismid – lagundatakse huumusrikkaks mullaks. Lagunemisprotsessi jooksul vabaneb energia ja kompostihunnikus oleva haljasmassi temperatuur tõuseb. Kõrge temperatuur aitab hävitada kahjureid ja muudab seemned paljunemisvõimetuks. Arvestama peab, et kõige kuumem on hunniku keskel. Äärepool temperatuur niipalju ei tõuse. Kompostmullas on palju vihmausse ja elusaid mikroorganisme.

Millised jäägid sobivad kompostimiseks?
• aias tekkivad orgaanilised jäätmed ja praht
• puulehed
• puukoor
• väheses koguses männiokkad
• majapidamispaber
• toalilled ja nende muld
• väheses koguses puutuhk
• toidujäätmed, kuid loomsed jäägid hästi ei sobi, sest meelitavad ligi närilistest kahjureid

Mis komposti hulka ei sobi?
• kõik mittelagunev ja tehismaterjal
• plast, klaas, kumm, nahk, kile, kiletatud paber, suitsukonid
• jämedad oksad
• loomsed tooted: liha, piim, kala, kondid
• tänava äärest kogutud aiapraht, mis sisaldab kütuse- jääke ja raskmetalle
• värvitrükiline paber
• mürgiseid kemikaale sisaldav materjal

Suvine segadus majandushoovis: taimed on üle kasvanud, salatit on juba söödud ja ühes kastis on muld valmis saanud. Foto: Evely Karvak

Jäätmehunnikus peab olema piisavalt õhku. Haljasmassi poorsust aitab suurendada, kui rohematerjali kihtide vahele panna peente okste kihid või peenemaks hakitud oksad.

Oluline on, et taimemass oleks paraja niiskusega. Kuivas või liiga märjas keskkonnas ei saa jäätmeid mullaks töötlevad mikroorganismid elada.
Hea kompostihunniku maht võiks olla umbes 1 kuupmeeter, siis ei lähe lagunemisel eralduv soojus ruttu kaduma, samas on see paras suurus, et talvel kogu hunnik läbi ei külmuks.

Et õhk jäätmete vahel paremini liiguks, võiks hunniku põhjas olla kiht veidi koredamat materjali, kas oksi või jämedamate vartega taimede jääke.
Puutuha lisamisel tuleks see ühtlaselt laiali laotada või segada siia-sinna, mitte kallata ühte kohta. Puutuhk vähendab taimemassi happelisust ja rikastab mulda kaaliumi, magneesiumi ja fosforiga. Tuhaga liialdamisel võib muuta komposti liiga leeli­seliseks, mis segab lagunemisprotsessi.

Valmis mullaga kastil on esiserv ära võetud –­ nii on parem mulda kätte saada. Foto: Evely Karvak

Jäätmed mullaks kompostikastis

Mugaval kompostikastil on kolm osa: üks kast on kogu aeg avatud prahi panemiseks, teisest saab võtta juba valmis mulda ja kolmandas asub valmiv kompost. Seal peal saab kasvatada suvel kiirelt valmivaid salati- ja maitsetaimi.
Suvel prahiga täidetud kastiosale saab peale panna umbes ­­­30 cm paksuse kihi valminud kompostmulda, milles on hea kasvatada järgmisel hooajal taimi.

Parem, kui kastil poleks põhja all – siis toetub kogutav materjal otse maapinnale. Kasti esiosa võiks olla eest ära võetav või lahtikäiv. Siis on mugav aiakäruga prahti otse sisse kallata ja mulda välja kärutada. Ning kogu valmiv materjal seisab hunnikus korralikult paigal ega vaju laiali. Kastide asukohta otsides tasub valida poolvarjuline koht ja selline, kuhu kevadel ja sügisel liigvett ei koguneks.

Komposti saab teha paljudes mahutites, olgu need puidust, plastist, plekist või võrgust, kaanega või kaaneta. Võib teha ka lihtsa kompostihunniku, mida oleme harjunud nägema maakodude aedades ja kus tavaliselt kõrvitsad või kurgid peal kasvavad. Taimede suured lehed varjavad hunniku, nii et päike ei saa seda kuivatada ega vihm liiga märjaks leotada. Kõrvitsalised lepivad ka poolvalminud kompostiga. Ka kurgi­taimedele, kes kasutavad ära komposti toodetavat soojust, sobib toorepoolne kompost.

Vitstest punutud väike komposter. Pikad tokid võimaldavad anumat kõrgemaks punuda või on ronitaimedele toetuspinnaks. Chaumont-sur-Loire’i aiafestival Foto: Evely Karvak

Mida kompostimisel tähele panna?
• Kui kompostitav mass ei lagune ja haiseb, siis võib see olla liiga niiske või on jäätmete mass liiga tihe. Aitab, kui hunnikut segada või läbi kaevata ning lisada koredamat materjali. Kui õhk jälle ligi pääseb, läheb lagunemisprotsess käima ja halb lõhn haihtub.
• Kui kompostitav mass ei hakka kuumenema, võib hunnik olla liiga kuiv. Selle vastu aitab kastmine. Kuumenemine lõpeb ka siis, kui kompost on valmis.
• Toore materjali kihtide vahele on hea panna veidi juba valminud kompostmulda, sellega viime sinna mullaelustikku, kes aitab massi kiiremini lagundada.
• Valmis ja kvaliteetne kompost on tumepruun ja sõmer, parajalt niiske materjal.
• Nipp niiskuse määramiseks: võta peotäis mulda ja pigista seda tugevasti ­– kui peopesa jääb niiskeks, on kõik korras.
• Mikroorganismid vajavad süsinikku ja lämmastikku kui energiaallikat elutegevuseks. Süsinikku leidub pruunis materjalis (kuivanud puulehed, põhk), lämmastiku aga ­rohelises materjalis (muruniide, taimejäätmed).
• Vesi ja õige niiskustase on olulised kogu jäätmelagunemise vältel.
• Protsessi käigus hoidmiseks on hapnikutarve kõige suurem 2–4 nädala jooksul pärast lagunemise algust. Kui hapnikku pole, tõuseb temperatuur aeglaselt, lagunemine aeglustub ja muutub ebaühtlaseks, võib tekkida mädanemine ja halb lõhn. Selle ärahoidmiseks tuleb jälgida, et materjal oleks laotud kasti kihiti ning liigse niiskuse korral on vaja segada.
• Soojusega arvestamine: lagunemise käigus hunnik kuumeneb. Kõige efektiivsem on lagundajate tegevus vahemikus 35–50 °C.
• Veel kõrgemal temperatuuril hakkavad lagunema lämmastikku sisaldavad ained. Kui hunnik on siis liiga õhuline, lendub lämmastik ammoniaagina õhku ja haihtub. Selle vastu aitab komposti parajaks tihendamine.
• Haigustekitajad hävinevad 50–60 °C juures.
• Kui soojus tõuseb 70–80 soojakraadini, hävinevad ka lagundajad ning kompost kuivab.
• Vähem kui 45-kraadises segus tegutsevad ka vihmaussid, kes aitavad lagunemisele jõudsalt kaasa.
• Kui kompostikast on maapinnaga ühenduses, siis saavad ussid liigse kuumuse eest liikuda rohkem mullapinna sisse, neile sobiva temperatuuriga oludesse.
• Valmis kompost on tumepruun, pude, meeldiva mullalõhnaga, kõik materjalid on lagunenud. Vahel jääb mullasse oksatükke, mis lagunevad aeglasemalt – need on head õhutuse tagamiseks.

Püsipuidust ehitatud kolmeosaline kompostikastide süsteem. Kevadel varakult saab siia külvata seemneid. Tagaservas on võrestik, millele võivad toetuda sirguvad kurgi-, oa- ja hernetaimed. Ja kui saak koristatud, saab valminud mulla kastist kätte ja peenardele-pottidesse panna. Foto: Evely Karvak

Miks on kompostmuld kasulik?
• Parandab vähese viljakusega muldasid.
• On peamine orgaaniliste ainete allikas ja harrastus­aednikele hästi kättesaadav.
• Selle lisamine parandab mulla kvaliteeti, on mullaväetiseks.
• Aitab hoida mulla pealispinna kobedana ja vähendab mulla tihenemist.
• Saviste muldade puhul parandab vee läbilaskvust ja lahjades liivasemates muldades aitab vett säilitada.
• Hoiab mullas head ph-taset.
• Parandab mulla hapnikuga varustatust.
• Kompostis elunevad mikroorganismid kaitsevad taimi haiguste eest.
• Kompostmuld soodustab mullaorganismide elu ja aitab taimedel tugevamaks kasvada.
• Vähendab vajadust keemiliste aiamürkide ja kunstlike väetiste järele.
• Komposti leotusvedelikku saab kasutada taimekaitse­vahendina.

Kuidas teha kompostist taimekaitsevahendit ja pritsitavat väetist?

Komposti leotada veeanumas 1 tunnist kuni 14 päevani, iga päev segada. Mida pikem on leotamise aeg, seda kangem leotis tekib. Leotis kurnata ja saadud vedelikuga kasta või pritsida taimi.

Pritsimisel võib kleepuvuse suurendamiseks lisada pisut rohelist seepi. Kui vihm on lehed puhtaks pesnud, võib pritsimist korrata. Pritsida võib ka haiguste ja kahjurite korral. Kompostitee lõhn mõjub ka kahjurputukatele peletavalt.
Pritsida ei tasu kuuma päikesega päeval, sest siis võib see taimi kahjustada.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee