Remont ja Ehitus

Kuidas valida õhksoojuspumpa ehk Kas elektriga saab ka soodsalt kütta? (23)

Kodukiri, 17. september 2020, 10:08
Foto: Katre Lember
Õigesti valitud õhksoojuspump teeb toa soojaks energiasäästlikult ja mugavalt. Soovitusi jagab  Kristjan Kull, Hansaposti veebikaubamaja tootejuht.

Veerandsada aastat tagasi oli elektriküte Eesti kodudes tavaline, sest süsteem ja paigaldus maksid vähe ning elekter veel vähem. Peatselt hakkas elektrihind kerkima ja sellest saadik on elektriküttel kõrge hinna ja ebapraktilise mõtteviisi maik juures. Praeguseks on elektriga kütmine õhksoojuspumpade näol kodudes tagasi ja tegu on konkurentsitult ühe kõige energiasäästlikuma ja mugavama kütte­lahendusega. 

Kui õhksoojuspumbad kümmekond aastat tagasi turule jõudsid, oli eelkõige tegu lisaallikaga mõne teise kütteliigi juurde, sest esimesed pumbad polnud piisavalt võimekad, et Eesti talvel maja soojaks kütta, küll suutsid need ühtlast temperatuuri hoida.
Tänaseks on õhk-õhk kütteliigi tootearendus astunud seitsmepenikoorma saabastega teistest kütteliikidest mööda ja võib julgelt öelda, et teadlikult valitud pump kütab soodsalt ära kogu maja. Lisaks mõõdukale igakuisele küttearvele annab sellele kütteviisile hoogu juurde pumpade lihtne paigaldus ja mõõdukas esmane investeering. Samas võib soodsat valikut tehes ka alt minna, sest kaugeltki kõik õhksoojuspumbad pole ühtviisi tõhusad.

Läbi on mõeldud ka õhksoojuspumba asukoht õues, antud juhul redeli all.Foto: Katre Lember

Samal teemal

Pump vali ruumi, mitte rahakoti järgi
Kui õhksoojuspump saab olema kodu ainus või peamine küttesüsteem, ei tohi ostmisel lähtuda soodsast pakkumisest, vaid keskkonnast ja vajadustest. Müügil on väga erineva hinna ja kvaliteediga seadmeid, millel on erinev küttevõimekus, energiasääst, müratase ja lisafunktsioonid. Samuti tuleb hinda vaadates alati kontrollida, kas see sisaldab ka paigaldust – selle töö võiks jätta spetsialistile, mis on enamasti ka garantii tingimuseks. Ise paigaldamine võib tunduda alguses säästuna, aga sagedaste vigade tõttu läheb enamasti kulukamaks. Paigalduse käigus saab koduomanik ka koolituse, kuidas pumpa õigesti hooldada. Nõuetekohase paigalduse ja korrapärase hoolduse juures võib õhksoojuspump kodu kütta mitukümmend aastat.
Pumba ostul on esmatähtis vaadata kahte asjaolu: kasutegurit erinevate temperatuuride juures ja köetava pinna suurust. Soodsaimad müügil olevad seadmed sobivad vähese kasuteguri tõttu vaid lisa-, mitte põhikütteks. Pumba võimekuseks lubatavate ruutmeetrite kõrval võiks vaadata ka ruumi kõrgust, maja soojustust ning akende pinda. Kuna toote­infos märgitud soovituslik kuupmeetrite maht lähtub ruumide keskmisest kõrgusest ning heast soojustusest, siis võiks ostmisel arvestada pigem kuupmeetrite varuga, eriti kui maja asub lagedal väljal või kui see on soojustatud aastakümneid tagasi, mil energiasäästu ei osatud oluliseks pidada.
Väiksemasse elumajja sobiva õhksoojuspumba eest tuleb koos paigaldusega välja käia 700–1500 eurot, keskmise ­suurusega majade pumbad algavad 1000 eurost ja küündivad 2000 euro kanti. Energiasääst võrreldes näiteks gaasiküttega võib olla kuni kolmekordne. Kui gaasiga köetava 100-ruutmeetrise maja kütmisele kulub talvel 250–300 eurot kuus, siis õhksoojuspumba elektrikulu jääb alla saja euro.

Villa Edla majapidamisruumi paigutatud NIBE™ F1255 võtab enda alla külmiku-suuruse ruumi.Foto: Asuntomessut

Mida näitab kasutegur?
Õhksoojuspump võtab energia välis­õhust ja pumpab selle kütteenergiaks. Kui esmane investeering ja hooldus kõrvale jätta, on pumpamiseks kuluv elekter ainus kaasnev kulu. Õhk-õhk küttesüsteem on kõrge kasuteguriga, aga igal seadmel on omakorda erinev kasutegur, mis märgitatakse lühendiga COP. Kui pump ostetakse peamiseks kütteallikaks, on kasuteguri näit väga oluline – see näitab, mitu korda annab seade soojusenergiat rohkem kulutatud energiahulga suhtes. Mida suurem on kasutegur, seda energiasäästlikuma pumbaga on tegu. Üldiselt võiks meie kliimas energiasäästu huvides valida pumba, mille kasuteguri väärtus on vähemalt 4. ­
Kange külma korral kasutegur väheneb, aga isegi 20 miinuskraadi juures on sellise pumba puhul üle kahe ja poole. Üksnes erakordse külmaga ehk mõnel päeval kümne aasta jooksul võib langeda kasutegur sedavõrd madalale, et õhksoojuspump on võrreldav elektriradiaatoriga, mille kasutegur on 1 ehk mille puhul toodetakse 1 kilovatt-tunnise elektriga 1 kilovatt-tundi soojust. Tavalise malbe talve­ilmaga on võit klassikalise elektriküttega võrreldes neljakordne.
Kuigi Eestis ostetakse õhksoojuspump reeglina elamise kütmiseks talvisel ajal, kaasneb boonusena ka ruumi jahutamise võimalus suvel. Sisuliselt toimib iga õhksoojuspump suvekuumuses konditsioneerina, aga ka suvisel õhu jahutamisel on säästlikumad need seadmed, mille kasutegur on kõrgem.

Soojuspumba disainmudel KIRIGAMINE ZEN (MSZ-EF seeria).Foto: Pablo S. Armstrong / mitsubishikodusoojus.ee

Hääletut pumpa pole olemas
Nii nagu igal kütteliigil, on ka õhk-õhk küttesüsteemil miinuseid, mida tasub teada. Mõnel seadmel on neid rohkem, teisel vähem ning enamasti väljendub erinevus ka pumba hinnas.
Ükski õhksoojuspump ei tööta päris hääletult. Mõned soodsamad seadmed tekitavad arvestatavat häiringut, kallimad on enamasti kuuldavad vaid juhul, kui muid helisid üldse pole. Inimesed tajuvad mürahäiringut erinevalt ja näiteks neid, kes ei saa linnamüra tõttu öösiti lahtise aknaga magada või keda häirib köögist kostva külmkapi surin, võib tõenäoliselt häirida ka õhksoojuspump. Hoolikalt tuleks valida nii pumba välisosa kui ka siseosa asukohta – esimene võiks jääda õues magamistubade akendest eemale, teine peaks olema paigaldatud ruumi, kus tagasihoidlik heli ei sega.
Nii nagu enamik kütteliike, tikub ka õhksoojuspump õhku kuivatama, nii et külmal talveajal võib eluruumides tarvis minna täiendavat õhuniisutamist. Samuti paneb pump õhu ruumis liikuma, mida enamik inimesi tähele ei pane, aga mis mõnel puhul võib siiski häirima hakata.
Kui nimetatud miinustega leppida, on õhksoojuspump energiasäästlik, mugav ja mõõduka esmase investeeringuga kütmise liik. Maa- ja ahjuküte võivad küll tulla igakuiselt soodsamad, aga maakütte paigaldamine on kulukas ja keerukas ning igapäevane ahjukütmine palju aega nõudev.

Kaks pumbasüsteemi
Kui on kavas vahetada välja olemasolev küttesüsteem ja kaalumisel on variandid õhk-õhk või õhk-vesi, siis ei saa öelda, et üks oleks parem kui teine, pigem sõltub sobivus elamispinna suurusest, olemasolevast lahendusest ja ootustest.
Õhk-vesi süsteemi plussiks on võimekus kütta suuremat pinda ja toota ka sooja vett, aga sellega kaasnevad suuremad kulud ja tööd, sest enamasti tuleb olemasolevad radiaatorid vahetada suuremate vastu või paigaldada põrandaküte. Õhk-vesi tüüpi küttesüsteemi tasub paigaldada, kui pindala on vähemalt 100 ruutmeetrit.
Õhk-õhk soojuspumbaga ei kaasne suurte muudatuste vajadust, aga näiteks sooja vett sellega toota ei saa, samuti ei sobi see neile, kes eelistavad põrandakütet.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee