Soojaandja või lihtsalt silmailu ehk Kuidas leida õige kamin?

Moodulahjusid ja valmis­kaminaid pakkuva OÜ Teemantpoiss juhatuse liikme Silver Kõivu sõnul sõltub kliendi valik eelkõige sellest, kuhu on plaanis kamin paigaldada. Jahimajja või suvilasse sobib näiteks pliidiplaadiga kamin, aga on ka küpsetusahjuga kaminaid. Teemantpoisi klientide hulgas kõige enam on elanikke hajaasustuspiirkondadest, kus igaüks peab ise vaatama, kuidas omale küttekolde koju saab. Samas on ahjude ja kaminahjude ehitamine aina keerulisem – vaja on luba ja projekti – nii et palju on neid, kes paigaldusest üldse loobuvad, tunnistab Kõiv.

Uusarendustes on korterid müügis enamasti juba kaminavalmidusega. “Korstnad pannakse kohe püsti, nii et kui ostjal on kamina vastu huvi, on tal võimalik lasta see hiljem ise paigaldada,” räägib Kõiv ja peab seda praegusel korteri­müügi­turul üheks argumendiks.
OÜ Rändrüütel HP juhataja Hannes Puu sõnul on palju neid, kes kütavad maa- või õhksoojuspumbaga, aga ei piirdu ainult elektriküttega. Elu on näidanud, et kaugemates piirkondades võib elekter ka mitu päeva ära olla ja elamine jääks kütmata. Varuvariandiks on sel juhul kamin või kaminahi. “Pumbad on keerulised –– kui mingi jupp läbi läheb, siis uue tellimiseks võib kuluda paar nädalat,” teab Puu omast kogemusest.  
Samas on elektrihinnad tõusnud, nii et paljude jaoks on soojust salvestav kamin hea lisaküttevõimalus. „Teadupärast kasutavad soojapumbad elektrit, samas kui halupuu on paljude jaoks maapiirkonnas tasuta kättesaadav,“ märgib Puu ja lisab, et on viimasel ajal märganud halupuudega kütmise osakaalu kasvu.

Kaminahi ja maaküte ei pruugi kokku sobituda
Ka OÜ Hansakamin juhatuse liikme Marko Savesti sõnul valitakse nii kaminaid kui ka soojust salvestavaid kaminad alternatiivse kütte eesmärgil. „Pole ammu kohanud, et keegi valiks selle põhiküttekehaks,“ ütleb Savest ja lisab, et ahi ongi kaotamas oma rolli põhilise sooja­andjana, on ju ikkagi 21. sajand.
Soojust salvestav kamin, võrreldes mitte­salvestavaga, on aga tunduvalt kallim. “Lihtsa ilusa asja saab keskmiselt 1500 euro eest,” toob Kõiv näite – selle hinna eest peaks saama kamina ja selle paigalduse, juhul kui korstnaga pole tarvis tegelda. Kamina saab aga osta nii 300 kui ka 3000 euro eest.
Ent on ka neid, kes põhimõtteliselt eelistavad soojust salvestavat küttekollet – et kütmisest oleks ikka kasu. Kuigi ka siin võib tekkida probleeme. „Ahi ei taha väga ühilduda soojuspumba tööga,“ teab Silver Kõiv. “Paljudel on õhk-vesi läbi põrandakütte, aga väga suuri ahje sinna juurde pole mõtet ehitada. Sest ahju üleskütmine võtab aega, aga kui temperatuur on lõpuks salvestatud, võib termostaat end selle peale välja lülitada. Nii et ühel hetkel koju jõudes on külm nii ahi kui põrand. „Nii et see pole kõige parem koos töötav lahendus.“

Kamin pelleti ja gaasiga
Kes soovib mugavust, saab Kõivu sõnul soetada pelletikamina. „See on kaminatest kõige mugavam, kui seda kasutada tihedamini kui kord-kaks nädalas hubasuse loomiseks.“ Pelletikamin ­ostetakse sageli ka toidukohtadesse. “Pelletikamin on mugav: ei pea kütet laduma, kallimatel on ka automaatika, mis aitab sättida ühtlast temperatuuri ning sisse- ja väljalülitusaegu vastavalt vajadusele.“ Mugavuse kõrval tuleb arvestada, et tegu pole küll halutulega, kuigi elav leek on olemas.
Lisaks puuküttega kaminatele on veel gaasikaminad, mis vajavad samuti korstnaga ühendamist. Olukorda, et gaasikamin avaneks fassaadile, nagu vahel lihtsamate katelde puhul on lahenduseks toodud, Savest näinud pole. Lisaks tähendaks see ohtu maja fassaad lihtsalt ära rikkuda. „Talvel, mil heitgaase on rohkem, tekib ka jääkprodukte rohkem, mis ei ole fassaadile sugugi hea,“ nendib Savest, pidades silmas kortermaju, kus korstna- ja fassaadilahendus on ühendatud. Gaasikamin ei eelda gaasitrassiga ühendust – kütta saab seda ka balloonigaasiga. „Gaasi­kamin, kui ta töötab, annab sooja – niisiis pole see butafooria nagu biokamin, vaid kütteagregaat,“ selgitab Savest.

Kuidas valida kvaliteetne toode? 

“Eks ebamäärast kaupa on turul ka, aga enamasti on müügil olevad tooted kvaliteetsed,” kinnitab Kõiv. Hinnavahe võib olla põhjustatud pelgalt kauba­märkide erinevusest, mitte kvaliteedist. Kõiv toob näiteks: “Võrrelda võib Volkswageni ja Škodaga – neid müüakse erineva hinnaga, kuigi autod tulevad välja tehase ühest ja samast uksest.”
Kõiki kaminamudeleid laos pidevalt ootel ei ole. “Muidugi kujunevad välja klientide lemmiktooted ja mõned populaarsed kaminad on laos siiski ka olemas, aga tavaliselt läheb tellimusega kaks kuni neli nädalat,” räägib Kõiv. See on just paras aeg, mille jooksul jõuab tutvuda objektiga ja seal korsten paika panna.

Elektri- ja biokamin

Kui korterisse pole lõõri ja korstnat vajavat küttekaminat võimalik paigaldada, võib selle asemel valida biokamina, mis on tore disainielement ja pakub traditsioonilise kaminaga sarnaselt nii hubasust kui elavat tuld.

Kaminakeskuse kaubamärgi all tegutseva OÜ Rändrüütel HP juhataja Hannes Puu sõnul on elektrikamin üks kõige lihtsamatest viisidest, kuidas soovi korral õdus tuli tuppa tuua. “Tõstad kamina paika, ilma et peaks muretsema selle paigaldamise pärast,” räägib ta. „Aga see on eeskätt disainielement, mitte küttelahendus,“ rõhutab Puu. „Elektrikamin on 3D-animatsioon, milles tegu valgustite poolt tekitatava valgusmänguga.“ Müüginumbreid kommenteerides on elektrikamin Puu sõnul meie turul üsna marginaalne toode – neiltki ostetakse aastas vaid kümmekond elektrikaminat. Seepärast pole poes kohal olevate toodete valik kuigi suur, vaid üks-kaks toodet – samas kui variatsioone, mida kataloogist valida, on väga palju.

Elektrikaminast veidi naturaalsemat lahendust pakub piiritusega töötav biokamin, mis täidab samuti dekoratiivset eesmärki, ent mille plussiks on elav leek. „Juhul kui soovitakse naturaalset tuld, on see biokaminal olemas – tõsi küll, tuli meenutab pigem küünlaleeki, kuigi suuremat,“ tunnistab Puu. Biokamin, kui see põleb kolm-neli tundi, annab sel ajal ka veidi sooja. See on mõistlik valik juhul, kui soovitakse koju kaminat, aga korstnat paigaldada pole võimalik.

HEA TEADA

Disainkaminad
Biokamin on disainielement, mis põleb etanooli baasil ning pakub elava tule võimalust, kuigi pole mõeldud kütteelemendina.

Valmiskaminad
Valmiskaminate kolded on enamasti tavalisest väiksemad, mistõttu põlemisaeg ja küttevõimsus, võrreldes soojust salvestavate kaminatega, on samuti väiksemad.

Avatud koldega kaminad
Lahtise tulekoldega kaminatel pole ei metallist südamikku ega klaasi. Selliste kaminate kasutegur on alla 20%, nii et kütteallikaks need ei sobi.

Soojust salvestavad kaminahjud
Kaminahi on olemuselt klaasuksega ahi, millel on tavalise ahjuga võrreldes lühem kütteperiood. Kaminahi eristub kaminast eelkõige oma suurema kaalu poolest.