Sisustus

KÖÖGIREMONT: vana kööki uuendades pööra tähelepanu tehnilistele detailidele 

Mared Noor, K-rauta teenuste projektijuht, sisekujundaja, 5. juuni 2021 11:36
Avatud riiulid mõjuvad selles köögis kergelt ja pea märkamatult. Foto: Living4media
Köök on kodu süda, mis peab olema ennekõike praktiline, vastupidavatest materjalidest ja mugav, seda enam, et investeering tehakse paljudeks aastateks.

Kui köök rajatakse uude majja, on lihtsam algusest peale kõik detailid läbi mõelda. Aga kui köök peab sobituma juba olemasoleva ruumi tehniliste lahendustega, on nuputamist rohkem.
Esmalt tasub teada, et kui kööki avardatakse mõne teise ruumi arvelt, nihutatakse seinu või tõstetakse ümber uksi ja aknaid, on tegu planeeringu muutmisega ning see nõuab nii ehitusprojekti kui ka kooskõlastust kohalikus omavalitsuses. Aastaid tagasi oli moes köögi ja elutoa vaheline sein maha lõhkuda ja ruumid kokku ehitada, aga see trend on pöördunud ja pigem näeb nüüd üha rohkem paneele ja lükanduksi köögi ja elutoa vahel. Seega tasub enne köögi avamist läbi mõelda, kas see soov on ruumide avardamise kõrval ka praktiline ja pere elustiiliga sobituv.

Kapisein sisaldab „kogu kööki”, nii näeb söögiala elutoalik välja. Foto: Olivier Hallot / Living4media

Samal teemal

Kui seinad jäävad paika, aga soovitakse muuta näiteks vee- ja kanalisatsioonitorude asukohti või elektriühendusi, tuleb muudatused kooskõlastada naabritega ning kui ühistu nõuab, tellida ka vastav ehitusprojekt.
Kui veetorusid on võrdlemisi lihtne pikendada, siis äravoolu ümberehitamine on keerulisem. Äravoolul peab olema kindel kalle ning mida vähem torude vedamist ja jõnkse, seda tõenäolisemalt saab vältida ummistusi ja muid hilisemaid probleeme. Kui äravoolu tuleb pikendada, siis maksimaalselt paar meetrit, tagades ka piisava kalde, ning seejuures arvestades, et põrandakapi sügavus oleks piisav ja mahutaks äravoolutoru enda taha.

Ventilatsioon müratuks
Kuna ventilatsioonišahti asukohta pole vanas majas reeglina võimalik muuta, tuleb muutmise korral paigaldada kubu ja ava vahele painduv ventilatsioonitoru. Selle tegevuse käigus ­tehakse võrdlemisi sageli vigu, mis hiljem endast häälekalt märku annavad. Toru peab olema õige diameetriga ega tohi kitseneda – vastasel juhul pole vaikse õhupuhasti soetamisest mingit kasu, sest müra hakkab tekitama toru ise. Juhul kui torusse jäetakse vaheklapp paigaldamata, hakkab see isegi ilma õhupuhastit sisse lülitamata tuulise ilmaga kolisema. Kui klapp on paigas, läheb õhupuhasti väljalülitamisel ka klapp kinni ega lase tuult ligi. Saab kasutada ka isoleermaterjali, aga õige paigalduse korral pole see üldjuhul tarvilik. Lisaks gofreeritud ventilatsioonitorudele on saadaval ka plastist torud, mis ei ole vaiksemad, küll aga parema väljanägemisega.
Kui ruumis õhu väljatõmme miskipärast sootuks puudub ja seda ei saa ka ehitada, tuleb hakkama saada õhupuhastiga, mis ei vaja õhu välja juhtimist ja toimetab aktiivsöefiltriga. Selline õhupuhasti imab lõhnu ja niiskust endasse, aga kuigivõrd peab vähese toidulõhnaga paraku leppima. Kui söefilter vajab regulaarselt vahetamist, siis kõigi õhupuhastite rasvafiltreid tuleb aeg-ajalt pesta. Tavaliselt võib filtri panna nõudepesumasinasse. Pikemat aega puhastamata rasvafilter võib toiduvalmistamise ajal põlema süttida.

Pistikud töötasapinna sisse
Vana kööki ümber tehes tuleb arvestada olemasolevate pistikupesadega. Kui neist jääb puudu või asuvad pesad lootusetult vales kohas, peaks projekteerija joonestama uue elektriskeemi ning elektrik paigutama juhtmed ja pesad ümber. Juhtmeid saab vedada nii seina kui ka põrandaliistu tagant ja pistiku­pesad saab osavalt integreerida töötasapinna sisse, kus need ei tekita visuaalset müra, aga on mugavalt käepärast. Kui pistikupesad jäävad endisesse asukohta, on tähtis jälgida, et need ei satuks pliidiplaadi ega valamu taha. Kui pistikupesi on juurde tarvis, siis olemasolevate “paljundamisest” alati ei piisa. Eelnevalt tuleb võimsus üle kontrollida, et lisandunud pesad võimaldaks reaalselt korraga rohkem seadmeid töös hoida.
Köögi valgusallikatena kasutatakse üha enam sensoriga töötavaid ja seinakappide alla peidetud sooja või külma valgusega leede, mis ei eeldagi seinal lüliti olemasolu ja võimaldavad ilma ümberehituseta hakkama saada.

Valgustid märgivad eri alasid. Muu kujundus on ühtses rütmis. Disainkodu Noste Soome elamumessil. Foto: Tomi Glad

Klassikaline köögikolmnurk
Tavaliselt on köögimööblisalongidel olemas koostööpartneritest elektrikud ja santehnikud, kes kööki planeerides vaatavad üle ka muutmist vajavad elektri- ja sanitaartehnilised lahendused. Ruumi ja köögimööbli planeerimisega tuleb alustada juba enne remonti. Kui vana mööbel on välja visatud, tasub võtta konsultatsioonitund ka kogenud kujundajalt. Kui sisekujundaja rolli ja vajaduse üle võib teiste ruumide puhul vaielda, siis köögis tasuks eksperdi nõu kuulda võtta. Iga sopi ja kapinurga nutikas ärakasutamine on eriti oluline väikeköökides, aga ka suures köögis võib kujundaja välja pakkuda praktilisi lahendusi, mille peale ise ei oska tulla. Mõnikord trehvab õiget nõuandjat köögimööblisalongis, aga ka igal mööblitegijal ei pruugi olla piisavalt pädevust või kogemust, et kõiki murekohti ette aima­­ta. Hea õnne korral võib aga leida eksperdi, kes oskab näha nutikaid lahendusi ja võimalusi, mis aitavad saavutada soovitud tulemuse suuri ehitustöid tellimata.
Üldiselt lähtutakse köögi planeerimisel klassikalisest kolmnurgast – külmkapp, kraanikauss, pliit –, mis kõik on mugavalt õiges järjekorras, üksteisele piisavalt lähedal, aga mitte päris kõrvuti. Paraku ei saa köögikolmnurka iga kord rakendada ja kõigi inimeste jaoks pole see ka ühtviisi mugav. Seetõttu tuleks uut kööki tellides läbi arutada nii tehnilised võimalused kui ka enda harjumused toidu valmistamisel.
Küll on asju, mille arvelt järeleandmisi teha ei tohi. Näiteks peab olema külmkapile mugav ligipääs ja uks peab avanema täies mahus, et kõiki kaste saaks välja tõmmata. Integreerimata külmikut ei tohiks pliidiplaadiga kõrvuti panna (integreeritud külmik on isoleeritud ja sellega otsest probleemi ei teki). Samu­­ti on tähtis, et uksed omavahel ei põrkuks ja soovi korral saaks korraga avada nii nõudepesumasina kui ka ahju, kapi ukse ja köögi akna.
Köögi furnituurid on võrdlemisi kallid ja kiusatus nende pealt säästa on kerge tekkima. Kuna köögis veedetakse iga päev väärtuslikku aega, kehtib seal põhimõte, et kvaliteedi ja mugavuslahendustega koonerdamine ei ole kokkuhoid. Keegi ei taha järgmised kümme aastat ronida toolil tasakaalu hoides poole kehaga hiiglaslikku nurgakappi, kust midagi üles ei leia.

Avatud riiulid mõjuvad selles köögis kergelt ja pea märkamatult. Foto: Living4media

Väsinud mööbli saab üle värvida
Mõnikord ei vaja vana mööbel tervikuna väljavahetamist, eriti kui konstruktsioon on mugav ja sobiv. Kappidele saab lasta paigaldada uued uksed ja tekitada sel moel koht ka integreeritud nõudepesumasinale, mida vanades köökides sageli pole. Tavaliselt vahetatakse koos ustega välja ka hinged, sahtlisiinid ja käepidemed. Kui uksed on lihtsalt sobimatut värvi, saab need ka üle võõbata. Tänapäevased mööblivärvid hakkavad pea igale pinnale, aga eelnevalt tuleks mööbel korralikult puhtaks küürida ja mõnel puhul ka pinda kergelt karestada. Kuna köögimööbli pinnad on pidevas kasutuses, võiks need pärast värvimist üle lakkida või vahatada. Mööblile värvi valides on ettevaatus omal kohal – kirkad lemmikvärvid võivad köögis olla väsitavad, pigem tasuks kaaluda valget või kombinatsioone valge, musta ja halliga.
Ustest sagedamini vahetatakse välja töötasapind, aga juhul kui valituks osutub raske kivist või täispuidust pind, tuleb enne kontrollida konstruktsioonide tugevust. Väga populaarne on kõrgsurvelaminaat, mis on soodne ja vastupidav. Töötasapindade vahetamisel peab arvestama, et vanades majades on seinad kõverad ja pind ei pruugi kohe paika klappida, samuti võiks jälgida, et liiteid jääks minimaalselt ja pind oleks voogav. Kui paigaldamistöö tehakse ise, tuleb uurida materjalide sobivust, näiteks mõnesid integreeritud tehnikaseadmeid ei tohi silikoonida.
Töötasapinnaga paralleelselt vahetatakse tavaliselt välja ka ülemiste ja alumiste kappide vahele jääv taustaplaat. Kuna tegu on kergelt määrduva pinnaga, võiks taustaks valida kas keraamilise plaadi, laminaadi või klaasi, mille taha saab paigaldada tagasihoidliku tapeedi.

Köögi põrandale sobib traditsioonilise keraamilise plaadi asemel ka puit, kork ja linoleum, mis kõik on looduslikud ja soojad materjalid. Köögi seinad on eelistatult rahulikku heledat tooni, värvitud poolmati värviga või kaetud väikesemustrilise pestava tapeediga. Piisava ruumi olemasolul võib teha ühest seinast aktsendi – näiteks jätkata sellel mööbli tammespooni või kasutada õhukest kiviplaati.

Kui köögimööbel on tagasihoidlik ja interjöör hele, saab kööki värve tuua detailidega. Hetkel on moes vasetooni ja kullaimitatsiooniga valamusegistid ja käepidemed, suured kullatud või klaasist lambikuplid ja elavad taimed. Kööki võib rajada ka väikese maitsetaimede peenra või taimeseina, mis täidab korraga mitut rolli, sest on ühelt poolt visuaalselt atraktiivne ja teisalt maitsvalt tervislik.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee