Aed

Lugu ilmus Nipiraamatus 2019. aasta aprillis.

ALGAS KEVAD! Millal on õige aeg viljapuude lõikamiseks? 

Laura Liinat, 20. märts 2020 13:04
Hästi tehtud ja õigesti ajastatud lõikus suurendab puu viljakandvust ja parandab saagi kvaliteeti.Foto: Alexandru Dinca / Pexels
Kevadeootuse üks põletavamaid teemasid on tabada ära õige hetk viljapuude lõikamiseks. Igivanad vaidlused selle parima ajastuse üle on aga lõputud. Teeme selgeks, mida on õuna- ja pirnipuudel soovitatav lõigata kevadel, mida suvel.

Head nõu annab Meelis Tiigemäe, Järvamaal õunakasvatusega tegeleva Rebase talu peremees

Samal teemal

Vältimaks tormakat umbropsu viljapuude lõikamist, olgu juba alguses öeldud, et puid ei pea tingimata kujundama ega kärpima, küll aga võib seda teha. Hästi tehtud ja õigesti ajastatud lõikus suurendab puu viljakandvust ja parandab saagi kvaliteeti. Seevastu kui lõikamiseks oskusi napib, võid puule hoopis halba teha. Rikutud puude kordategemine võib spetsialistil võtta mitu aastat. Seega, kui kahtled, jäta lõikus tegemata või alusta sellega, milles oled kindel.

Tunneta aega

Üldine reegel on, et pungade puhkemisest lehtede täiskasvamiseni viljapuid ei lõigata, sest siis on puul vaja toitaineid lehtede, võrsete ja õite moodustamiseks. Samuti ei ole hea tekitada uusi lõikehaavu sügisel, mil puul on tarvis jõudu, et viljad suureks kasvatada – lõikamine nõrgendaks teda liialt ja vähendaks talve kindlust. Nii jäävad lõikuskuuri jaoks sobivaimaks varakevadine ja kesk suvine aeg.

Tagasihoidlik kevadine lõikus

Viljapuude kevadist lõikust peaks tegema märtsis ja aprillis, mil suured külmad ja talvekahjustuste oht on juba möödas. Puude lõikamiseks tuleks valida soe kevadpäev, kindlasti, mil temperatuur on üle –5 kraadi, sest muidu võivad okstesse tekkida lõhed, mis paranevad halvasti. Kevadine lõikus võiks olla tagasihoidlik, sest tugev lõikamine soodustab liigset vesivõsude kasvu.

Kevadel võiks võrast välja lõigata:

  • kuivanud, murdunud ja haigustunnustega oksad;
  • konkureerivad, ligistikku kasvavad paralleelsed oksad;
  • üksteise vastu hõõrduvad ja risti kasvavad oksad;
  • konkureeriv latv, kui selline on tekkinud;
  • kahvelharud, kui nende väljumisnurk on terav ehk väiksem kui 45 kraadi. Varem või hiljem murduvad sellised kahvlisse kasvanud harud saagi raskuse all;
  • mõelda tasuks ka otse alla rippuvate okste lõikamisele. Õunapuul kannavad need küll palju saaki,
  • kuid õunad on seal väiksemad ja vähem värvunud. Ilusat saaki kannavad horisontaalsed oksad.

Kindlasti tuleks kujunduslõikust teha noortele õunapuudele, sest see paneb aluse ilusale tervele võrale ja puu pikale elueale. Pluss on ka see, et hästi kujundatud puule on hiljem vaja teha vaid kerget hoolduslõikust.

Alates jaanipäevast kuni augustini võib viljapuid harvendada, lõigates välja ülearused oksad, juhul kui puu on liiga tihe. See toob võra sisse valgust, nii et sügisel kasvavad ka võra sees ilusad värvunud viljad.

Pärast jaanipäeva või juuli esimesel poolel on kõige parem aeg eemaldada ka noori vesivõsusid. Neid ei pea aga lõikama. Parem ja lihtsam on neid rebida, sest siis need eemalduvad koos pesaga. Nii ei jää alles tüügast ega teki uusi vesivõsusid, samuti paranevad sellised haavad kiiremini.

Suvel ei tohiks lühemaks lõigata aga samal aastal kasvanud noori võrseid. Üheaastaseid oksi kärbitakse vajadusel kevadel, noorel puul võra kujundamise faasis ja siis umbes 1/3 võrra. Õunapuul soodustab kärpimine võra tihenemist. Kandeeas puu üheaastaste okste kärpimisega aga kaotad järgmiste aastate saaki.

Kui märkad, et oksad kasvavad ilmselgelt vales suunas, on just suvi hea aeg nende õigesse suunda painutamiseks. Seda võib teha oksa nööriga soovitud asendisse fikseerides, sest suvel on oksad elastsed ja võtavad kiiresti uue kuju.

Ära jäta tüükaid!

Levinuim viga, mida õunapuude lõikamisel tehakse, on see, et lõigatud kohta jäetakse tüügas. Selle kaudu tungivad puusse haigused, tüükast võib kasvada luuataoline moodustis või hakkab seal arenema seenhaigus. Samuti ei tohiks ühel aastal ära lõigata rohkem kui kolmandikku võrast.

Õiged lõikenurgad

Tee kärpimislõige väljapoole kasvava punga pealt, umbes 0,5 cm kauguselt kasvupungast ja poolviltu.

Ära jäta lõikekohta tüügast, sest selle kaudu tungivad puusse haigused, tüükast võib kasvada luuataoline moodustis või hakkab seal arenema seenhaigus.

Ploomi- ja kirsipuudele lähene teisiti

Ploomipuude puhul tuleb jälgida, et neid ei kujundataks ühetüveliseks, vaid lastaks kasvada mitme haruga põõsaks. Ploomipuudel lõigatakse põhiliselt välja oksi, mis on: 

  • haiged;
  • kuivanud;
  • kasvavad vales suunas või
  • hõõruvad üksteise vastu.

Hapu- ja maguskirssidel (mida rahvasuus kutsutakse mureliteks) on oluline teha kujunduslõikus esimesel viiel aastal. Hiljem need enam suuremat lõikust ei vaja, sest vilju kannavad enamasti just eelmisel suvel kasvanud võrsed ja nende kärpimine jätaks ilma saagita. Samuti ei ole neil sellist noorenemisvõimet, nagu on õunapuudel.

Määrida või mitte?

«Koduaednikud tavaliselt puude haavakohti ei määri. Osa spetsialistide hinnangul ei olegi seda vaja teha, aga meie kogemus ütleb, et haavamastiksiga kaetud kohad paranevad paremini ega haigestu nii kergesti,» ütleb Meelis Tiigemäe.

Nii võiks määrida kõiki üle 4 cm läbimõõduga lõikeid, samuti kõiki tüvele ja tüvepikendusele tehtud haavu, sest nende kaudu võivad puud nakatuda seenhaigustesse.

Mastiksist tekkiv kaitsekiht hoiab haava niiskuse eest, mis soodustab haigusi. Kindlasti peab määritav lõikehaav olema enne katmist kuiv!

Väärt töövahendid puude lõikamisel

Enne töödega alustamist varu valmis:

  • Lõikeriistad: teravad oksalõikamiskäärid, spetsiaalne oksalõikussaag, terav aianuga.
  • Redel – spetsialistid soovitavad investeerida just korralikku redelisse, sest pika ladvalõikuriga kaugelt tehtud lõiked on ebatäpsed ja neist jäävad tavaliselt tüükad, mis tekitavad hiljem probleeme.
  • Haavamastiks või aiavaha lõikehaavade määrimiseks (sobib ka värv).

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee