MIS TEETE? Loote ja teda kandva naise organismid suhtlevad omavahel märksa tihedamalt, kui seda seni on osatud arvata.Foto: Vida Press
Eesti uudised
13. aprill 2019, 00:01

Surrogaatema pole iniminkubaator, vaid kolmas lapsevanem (36)

Keskajal arvati, et naine on nagu põld, kuhu mees paneb idanema lapse seemne – uus inimene on spermis juba olemas, vaja läheb vaid sobilikku kasvukeskkonda, et ta suureks kasvatada. Möödunud sajandil oldi vahepeal veendunud, et inimene on kirjeldatud ära isalt ja emalt saadud pärilikkusainega – kõiges on süüdi geenid. Moodne teadus on aga seisukohal, et DNA ei määra kaugeltki kõiki lapse tunnuseid, sealjuures ka päritavaid tunnuseid. Ning raseda ja loote vahel käib märksa tihedam infovahetus, kui veel paarkümmend aastat tagasi osati aimata.

Keskajal arvati, et naine on nagu põld, kuhu mees paneb idanema lapse seemne – uus inimene on spermis juba olemas, vaja läheb vaid sobilikku kasvukeskkonda, et ta suureks kasvatada. Möödunud sajandil oldi vahepeal veendunud, et inimene on kirjeldatud ära isalt ja emalt saadud pärilikkusainega – kõiges on süüdi geenid. Moodne teadus on aga seisukohal, et DNA ei määra kaugeltki kõiki lapse tunnuseid, sealjuures ka päritavaid tunnuseid. Ning raseda ja loote vahel käib märksa tihedam infovahetus, kui veel paarkümmend aastat tagasi osati aimata.

Surrogaatemadus on teema, mis esile kerkides ikka õhu vibreerima paneb. Mis see täpselt on? Kas surrogaatema on midagi iniminkubaatoritaolist, kus lootest kasvab loetud päevadega inimene, nagu areneb viljastatud kanamunast soojalambi all tibu? Milliseid lapse päritavaid tunnuseid surrogaatema mõjutab ja missuguse jälje jätab loode omakorda ema organismi? Neil teemadel peab Õhtulehe palvel väikese loengu Tartu ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets.

Ema on pärast rasedust uus inimene

Maimets: „20. sajandi lõpus, eriti aga 21. sajandi alguses on hakatud mõistma, et üheksa raseduskuu ajal on ema ja lapse organism väga tihedas vastastikuses suhtes ning platsenta on oluliselt kommunikatiivsem organ, kui varem usuti. Praeguseks on täiesti selge, et terved looterakud lähevad läbi platsenta emaorganismi, ja vastupidi.“

Edasi lugemiseks:

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
3.99