ÄRA NII TEE: levinumad vead katusevahetusel (2)

1. Ei mõelda läbi katusevahetuse eesmärki. 

Enne tööga alustamist tasub läbi mõelda, kas soovitakse, et pööning püsiks ainult kuivana või tahetakse ka korralikult soojapidavat katust? Tavaliselt sõltub otsus sellest, kas pööningukorrusel on eluruumid või mitte. Kummalgi juhul tuleb kasutada erinevaid lahendusi ja erinev on ka tööde maksumus. Kuna katuseehitus on suurem töö, võiks kaaluda katuse soojustamist, kui näiteks viie aasta jooksul on kavas katusealune eluruumideks välja ehitada. See tähendab, et tuleb paigaldada kvaliteetne hingav aluskate kaaluga vähemalt 160 gr/m² kohta ning soojustusvill. Ehkki katuse soojustamine on võimalik ka hiljem, on seda mugavam ja soodsam teha samaaegselt uue katuse ehitusega. 

2. Vahetatakse vaid kattematerjal (kivi, plekk, eterniit jne), aga mitte aluskatet ja teisi katuse osi.     

Katusekomplekti kuuluvad lisaks katusekattematerjalile ka kvaliteetne õhku läbilaskev aluskate, erinevad tihendid katuseharjale ja räästale, kinnitusvahendid, vettpidavaid läbiviigud suitsu- ja ventilatsioonikorstendele, kohustuslik turvavarustus (lumetõkked, käigusillad ja redelid jne). Kui vahetatakse välja vaid katusekattematerjal, võib niiskus jääda maja konstruktsioonidesse ja soojustusse ning kahjustused ainult süvenevad. Samuti ei ravi pelgalt katusekatte vahetus terveks ehitusvigadega seotud muresid. Olgu tegemist siis korstna paiknemisega katuse neelus, vintskapi katuse liiga väikese kaldega, lekkivate vihmaveerennidega või lõikuvate katuseneeludega. Katusevahetus on piisavalt suur ettevõtmine, et teha selle raames ära kõik vajalikud tööd. 

3. Mõni materjal asendatakse odavamaga.

Katus ehitatakse pikaks perioodiks, seega ei ole mõtet riskida odavate materjalide kasutamisega, et esialgne säästulahendus ei kujuneks aja jooksul kõige kallimaks. Näiteks peaks soojustatud katuse korral olema aluskate  hingavat tüüpi, armeeritud ning minimaalse kaaluga 160 gr/m2, et igas majas loomulikult tekkiv niiskus välja pääseks. Odavad õhukesed aluskatted venivad välja juba paigalduse käigus ning majas tekkiv kondensvesi valgub soojustuse vahele, mis tekitab hallitust ja puitosade pehastumist. Soovitatav on ka kasutada ühe tootja toodetud materjale, mitte kombineerida kokku erinevaid. Ainult nii saab olla kindel, et katuse erinevad osad on kvaliteetsed ja sobivad omavahel kokku ning probleemide tekkides ei püüa erinevate komponentide tootjad vastutust üksteisele veeretada. 

4. Eelistatakse üksnes odavamat hinda ega süveneta pakkumise sisusse. 

See on tihti suurim komistuskivi. Näiteks võetakse pakkumine õhukesele, kuni 0,5-millimeetrise paksusega plekile ja võrreldakse seda kivikatuse hinnaga. Tuleb ette ka juhtumeid, mil esialgne hinnapakkumine ei sisalda kõiki katusevahetuseks vajalikke materjale, mis tähendab majaomaniku jaoks ebameeldivaid hinnaüllatusi tööde käigus. Kuna ehituskaugel inimesel on seda keeruline märgata, on pakkumisi hinnates mõistlik protsessi kaasata spetsialist. 

5. Paigaldusel ei arvestata materjalikaoga. 

Mida suuremad on kattematerjali tükid mõõtmetelt, seda suuremad on ka materjalikaod. Eriti rohkelt tuleb kadusid siis, kui hoonel on kaldharjad, vintskapid ja teised väljaehitatud osad. Katusepleki materjalikadu võib olla katuse pinnast isegi 30%, kuid katusekivil jääb see 5% piiridesse. Suurte materjalitükkide puhul tuleb arvestada ka seda, et tormikahjustuste korral võib lennata minema suur osa katusest. 

6. Ei uurita, kas katusematerjal on müravaba.

Materjalivalikul tuleks hinnata, kas soovitakse vaikset katust või vihma, rahe ja tuule tekitatav müra ei häiri. Kui näiteks katusekivid on täielikult müravabad, siis õhem plekk võib tublisti häält teha. Kui juba soovitud materjal on valitud ja katusele pandud, on müra tõkestamine keeruline. 

Mis on veel neli levinud viga, mida katusevahetusel tehakse, loe portaalist kodus.ee.