Kodu ja Aed

Pissilaigud, tallutud peenrad ja kaevikud ehk Kas koer ja ilus aed passivad kokku? (1)

Urve Vilk, 16. märts 2021 05:49
Kutsikad on aias loomulikult kõige uudishimulikumad. Foto: Pauline Joosten / Living4media
Sarnaselt inimesele tahab ka koer aias ringi toimetada, kuid tihti võib see tähendada üles tuhnitud muru, näritud puid ja rikutud tarbeaiapeenraid. Aednikud ja koeratreenerid annavad nõu, kuidas lemmik aeda rikkumata end seal hästi saaks tunda.

Kalev Villem ettevõttest Villem Garden ütleb, et emase koera puhul on probleemiks aias murule tekkivad laigud seal, kuhu koer on pissinud. “Mida suurem koer, seda suuremad laigud ja ega selle vastu suurt midagi teha pole.“ Isane koer aga tõstab jalga, mille tagajärjel kannatavad kõige enam okaspuud. “Meil on seetõttu elupuude hekirea ees magesõstrad,“ toob ta näite. Okaspuude hoidmiseks tasubki nende ette istutada lehtpuud või -põõsad. Proovida võib teha pissiringid ka majast eemal ehk viia koer hädale kaugemale. “Aga kui koer on tükk aega toas olnud ja lased ta lihtsalt õue peale, siis igal juhul ta kohe pissib,” on Villem kogenud. Suurematele koertele rajatakse seetõttu vahel ka aedikud.
Kui oma aias toimetab igaüks nagu oskab ja soovib, siis märksa keerukam on olukord kortermajades. “Arenduste puhul oleme tihti sunnitud ütlema, et omanikele tuleb teha ranged ettekirjutused, kus tohib oma koeraga käia ja kus mitte, sest muidu on rohelised murualad peagi lootusetult kollased,” märgib Kalev Villem.

Samal teemal

Grupeeritud põõsa- ja taimealad
Koeratreener Anneli Timmi ütleb, et aias, kus koerad liiguvad, pole mõtet igale poole peenraid teha ega kõikjale lilli istutada. Temal endal on üks suur ja paar väiksemat peenart. „Tegu on lausa eritasapinnalise aiaga, mida on ilus vaadata,“ kiidab Timmi. Ülejäänud ala katab muru.
Kui lilli kasvab igal pool – klumbike siin ja teine seal, jookseb koer paratamatult neist üle, sest loom ei saa aru, kas ta astub lille või muru peale, selgitab Timmi. Variant on peenarde osa aias eraldada ja õpetada koerale, et sinna minna ei tohi. “Koer õpib oma eluga hakkama saama,” märgib Timmi. Ta on kindel, et loom saab aru, mida tal teha lubatakse ja mida mitte.
Ka teine koeratreener, Leelo Ratas soovitab kujundada aed pigem nii, et koer ei saakski seal suurt kahju teha. „Mul pole koerad seni aias suuri probleeme tekitanud.“ Tema aed on rajatud nii, et koerad üle peenarde ei jookse – lilled ja põõsad kasvavad gruppidena.
Grupeerimise esmapõhjuseks polnud algselt sugugi mitte koerad, vaid hoopis visuaalne pool. “Aed on nii ilusam ja efektsem,” tunnistab Ratas, kes on ka õppinud florist. Tema eesmärgiks on hooldusvaba aed, mida saab nautida, ilma et peaks seal kogu aeg tööd rabama. “Taimede grupeerimine on seetõttu toimunud kuidagi iseenesest. Mul on igihaljaid taimi ja palju põõsaid, mis ise õitsevad,” räägib ta. Ratas eelistab neid lilledele, millega peab märksa rohkem vaeva nägema.

Kutsikad on aias loomulikult kõige uudishimulikumad. Foto: Pauline Joosten / Living4media

Võta arvesse jooksuradu
Peenar ei tohiks jääda koera jooksurajale. “Koerad jooksevad alati aia ääres ja sinna on meil tehtud paekivitee, nii et see ala ei lähe poriseks ka vihmaga mitte, vaid on kogu aeg ilus,” jagab Timmi kogemusi.
Ka Villemite aias on koera jooksuradadega arvestatud. „Meil on jäetud aiapiirde ja puude-põõsaste vahele 60–70 cm laiune ala, et loomal oleks aia ääres ruumi liikuda – koertele meeldib näha, mis väljas toimub.“
Rataski soovitab kujundada aed vastavalt koerte liikumistrajektooridele. „Aias on ju näha, kus loomad liiguvad. Kui näed, et koer mõnda krundi äärt mööda ei jookse, saab sinna teha peenra.”
Võimalik on ka peenarde ala piirdega eraldada ja õpetada loomale, et sinna minna ei tohi. Või siis ümbritseda ilu- või tarbeaed põõsastega, kust loomad läbi ei lähe.

Nutikas kasutab kasvukaste
“Maitsetaimed, kartulid, porgandid, kurgid, maasikad ja muud taimed saab tõsta kõrgemale kastidesse kasvama,“ õpetab Ratas. Kastidest koerad üldjuhul üle ei jookse, vaid lähevad ringiga. Kõrgem peenrakast on ka kahjurite seisukohast hea ning lisaks on neis mugavam taimi hooldada, sest ei pea nii palju kummardama.
„Soovitan suhtuda loominguliselt,“ ütleb Ratas, mööndes, et kui kartul või porgand kasvab ülejäänud pinnaga samal tasandil, siis koer kipub sealt muidugi üle jooksma.
Maasikate kastidesse istutamist plaanib Ratas isegi, sest koertele aias marjade söömist keelata on keerukas. “Koertele meeldivad nii õunad kui maasikad, eriti magusad maasikad,” ütleb Ratas. Kuna tema koduaias kipub marju inimesele noppimiseks vähe alles jääma – koerad jõuavad ette –, on plaanis tõsta maasikaala maapinnast kõrgemale.
Mõned koerad söövad tema sõnul kõike, isegi haput sidrunit. Rääkimata siis tomatitest ja kurkidest. “Kuigi räägime, et on tõud, kes on ühes või teises asjas sarnased, siis tegelikult on väga palju ka individuaalne – iga koeraomanik, kel olnud rohkem kui üks koer, teab, et iga koer on isiksus,“ selgitab Ratas ja lisab, et ka samast tõust isendid võivad olla väga erinevad.

Jäta koerale kaevamisnurk
Timmi sõnul tema kolm koera aias kaevamisega ei tegele. “Võibolla on mul selline tõug, kes ei kipu seda tegema, aga samas on mul olnud taks ja ka temaga polnud seda muret, et aed oleks olnud üles kaevatud.”
Timmi, kes käib koeraomanikke kodudes õpetamas, on sedasorti muredega siiski kursis. “Kui kutsikas on majas, tuleb selliste asjadega lihtsalt leppida. Aga see aeg läheb mööda, kui koeraga tegeleda. Olen augud kinni pannud ja öelnud, et ei tohi,” kirjeldab Timmi, soovitades võtta asju kergemalt. “Need on ju kõigest lilled ja kui vaja, saab ju uued taimed istutada.”
Üks võimalus on Timmi sõnul eraldada koerale aias koht, kus talle on mulla­tööd lubatud. “Meil on selline koht eesaias – koertele meeldib olla tegevuse keskel ehk seal, kus nad näevad inimesi ja kus liigutakse,“ räägib ta.
Ratase sõnul tasub tähele panna tõu ajaloolist tausta. “Terjerid ja taksid ehk jahikoerad on need, kes kipuvad kaevama,“ märgib ta. Mõned tõud on loomult suurema kaevurid ja võivad end ka aia alt läbi kaevata, nii et tarvis on lausa vundamendiga piirdeaeda.
Timmi sõnul saab koerale kõike õpetada ja seda ka ilma füüsilise karistuseta. „Koeraga tuleb tegeleda,“ rõhutab ta, lisades, et see on pikk projekt. „Ka lapsed käivad koolis ja mitte üks, vaid lausa kaksteist aastat. Samamoodi peab koer õppima – kõik on koera ja inimese vaheline koostöö.”
Ratas rõhutab, et kui koera keelata ja karistada, siis vaid juhul, kui satutakse pahateole peale. „Hiljem pole mõtet koeraga pahandada, sest koera mälu on lühike ja ta ei seosta enam karistust tehtud teoga.“ Ei tohi ka unustada, et koera ei maksa käega karistada., pigem ajalehe­­ga, kui muidu ei saa. „Vastasel juhul rikute omavahelise suhte ja usalduse.“

Omanik peab tagama turvalisuse
Ratas märgib, et koerale on võimalik õpetada ka seda, et loom ei läheks oma territooriumilt välja. Kõige lihtsam on ses osas teenistuskoertega. Samas on meil paljudel kodus seltsikoerad ja enamasti pole aegagi neid iga päev õpetada. „Aretus liigub just seltsikoerte suunas – koeri valitakse pigem välimuse järgi ja otsitakse seltsilist, mitte töökoera. Kui palju neid ikka on, kes näiteks taksiga jahil käivad. Aga kui taks ei saa oma oskusi jahil rakendada, on tal igav ja ta hakkab ise endale tegevust otsima.“
Kel oskusi või kannatust koera õpetamisel vähem, nende aeda sobib raadiopiire, ütleb Timmi. Tema hinnangul on see igal juhul parem variant, kui lasta koeral mööda ilma ringi joosta. “Vahel ei mõelda asju läbi: võetakse kutsikas, ilma et majal oleks aeda ümber. Või loodetakse, et kui vana koer ei läinud kuhugi, siis ega uus ka ei lähe. Olen selles mõttes igal juhul elektripiirde poolt. Loom ei tohi saada kodust ära minna ja omanik peab tema turvalisuse tagama.“ Aia kõrgemaks ehitamine, juhul kui koer on harjunud juba ära käima, tavaliselt siis enam ei aita.

Koer suvises aias. Foto: Roland Krieg / Living4media

Koerasõbralikus aias:

Piirded. Aed peaks olema piisavalt tugev ja kõrge ehk vähemalt 1,2 meetrit. Väga hüpata armastavate koerte puhul isegi 1,8 meetrit. Kui koer kipub end aia alt välja kaevama, võib rajada vundamendiga piirde. Aias on võimalik need alad, kus on peenrad ja taimed, piiretega eraldada, et loomad sinna ei pääseks.

Taimevalik. Koer teeb vähem pahandust lagedamas ja taimevaesemas aias. Ärge istutage lilli natuke siia ja natuke sinna, vaid grupeerige taimed ühte peenrasse, mida vajadusel heki või piirdega ümbritseda. Taimede valikul eelistage suuremaid põõsaid, puid ja lilli, väga väikesed ja õrnad taimed võiks koondada eraldatud alale, kuhu koer ligi ei pääse.

Jooksurajad. Koertel kujunevad aias välja omad jooksutrajektoorid, mida mööda nad liiguvad – aiapiirde ja heki vahele tasub selleks jätta piisavalt ruumi. Kuna igapäevaselt ühte ja sama rada mööda joostes tekib tallatud muru ja vihmaga pori, on arukas teha tee kividest.

Tarbeaed. Kui aias on koer, võib köögivilja kasvatamine olla keeruline. Kui olete seemned mulda pannud, hoidke peenart niiskena, sest siis ei tüki lemmikloomad seda üles kraapima – kuiv muld meeldib neile rohkem. Veelgi kindlam viis rajada köögiviljade jaoks väike kaitseaed või tõsta nad kasvama kõrgematesse taimekastidesse või suurtesse pottidesse.

Söödav kraam. Et koer ei teeks marjaaias puhast tööd, tasub marjad tõsta kasvama kõrgemale (taimekastidesse) või eraldada piiretega. Koerad võivad tühjaks süüa ka kasvuhoone, kui nende sinna pääsemist ei takistata, eriti maitsevad neile maheda maitsega kurgid. Aga on ka isendeid, kes söövad hapumaid tomateid.

Närimine. Närimine on koerte loomulik tegevus, eriti kutsikatele. Hoolitse selle eest, et aias oleks koerale piisavalt närimismänguasju. Puutüvesid saab selle vastu kaitsta ümber tüve seotud traatvõrgu või puidust lippidega.

Lebamisalad. Koeral peaks olema võimalus päikselisel päeval olla aias jahedas varjulises kohas. Samas peaks olema talle kättesaadav ka mõni päikesepaisteline paik, kus talle meeldib „päevitada“. Kui teie koer on veesõber, võib kuumal suvepäeval panna talle aeda ka lastebasseini, kus ta end jahutada saab.

Kaevamine. See on koerte jaoks loomulik tegevus, eriti jahikoertele. Urukoerad, näiteks taks, on innukad kaevurid. Keskmisest suurema rõõmuga "muldavad" ka kelgukoerad ja terjerid. Väldi koera silme all taimede istutamist, sest siis tekib tal soov näha, mida head sa maha peitsid. Kui koer kipub mullaga möllama, soovitatakse talle teha selleks spetsiaalne koht, kus tal on lubatud kaevata, niipalju kui ise tahab. Sinna võib koera jaoks peita ka mänguasju ja maiuseid, et ta seostaks seda kaevamiseks lubatud kohaga.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee