Aiasõbrad näevad mutte tihti kui vaenlasi, teisest küljest on mutt aiale kasulik.Foto: Dirk (Beeki®) Schumacher / Pixabay
Kodu ja Aed
1. juuni 2019, 16:11

Võitled aias muttidega? Kemikaalide asemel võta kasutusele need nipid! (5)

Igal aastal leiutatakse mõni uus lõks või mürk, mis mutid aiast eemale peletab. Pikapeale on paljud neist ikkagi ebaefektiivsed, sest loomad kolivad aeda tagasi. Siiski on olemas mitmeid viise, mis säästavad püsivalt aega, närve ja elusid. 

Aiasõbrad näevad mutte tihti kui vaenlasi. Tõesti, nad rikuvad oma kuhilatega ilusa ühtlase murupinna ja keegi pole õnnelik keset ilupeenart aina juurde kerkivate mullahunnikute pärast. Teisest küljest on mutt aiale kasulik.

Muttide peidus pool
Kui kaootilised mullahunnikud välja arvata, on mutist aias tegelikult palju kasu, sest ta toitub nälkjatest ning taimekahjurite valmikutest ja vastsetest. Mutid söövad ka taimedele seenhaigusi levitavaid nematoode ja viljapuude juuri
kahjustavaid mügrisid ehk vesirotte. Peale selle muudab mutt laiahaardelisi käike luues mulla õhuliseks. Tänu sellele on taimede juurtel seal lihtsam liikuda ja toitaineid otsida. Tihti arvatakse ekslikult, et mutid toituvad taimejuurtest, kuid tegelikult juured neid ei huvita – nemad otsivad peamiselt ikka loomset kõhutäidet. Taimejuurte vahel käike rajades kahjustavad nad kaevetöid tehes juurestikku kogemata.

Mida teha?
Kõike arvesse võttes on aga mõistetav soov mutte aias veidi ohjes hoida. Kemikaalide kasutamise asemel soovitame loodust ja muttide elu säästvaid tõrjeviise, sest kui kasutad oma aias keemiat, võib see olla kahjulik ka muule elusloodusele ning imbuda lõpuks köögiviljadesse ja tarbetaimedele, mida ise hiljem sööd. Kompromissi leidmine juba valmis aias ei pruugi alguses olla lihtne, kuid katsetada tasub. Vali alustuseks jõukohased meetodid.

Nii saad mutid aiast välja:

  • Too aeda tugevaid lõhnu! Muttide peletamiseks istuta mitmele poole aeda intensiivse lõhnaga sibullilli, nt nartsisse, liiliaid, püvililli, krookuseid ja aedruutu ning küüslauku. Samuti tasub katsetada muti käikude lõhnastamisega. Selleks topi käikudesse õitsvaid ja tugevalt lõhnavaid toominga- ja ebajasmiinioksi, koirohtu ning küüslaugupealseid.
  • Äärista peenar maa alt metallvõrguga! Uue peenra või aia rajamisel on lihtne kohe alguses istutusala äärde paigaldada võre, mis peaks olema vähemalt 20–30 cm sügavusel. Optimaalne võrguaukude suurus on 1–2 cm, et kindlustada kaitse nii muttide kui ka vesirottide eest. Seda peab enamik aiandushuvilisi kõige efektiivsemaks mutipeletusmeetodiks!
  • Tekita vibratsiooni! Mutid on heli suhtes väga tundlikud. Igasugune vibratsioon peletab nad eemale. Paiguta aeda mõni efektne tuuleinstallatsioon või spetsiaalne vibreeriv mutipeleti.
  • Tutvusta mutiauke koerale või kassile! Tihti ajavad koerad ja mõnikord isegi kassid mutte kirglikult taga. Peale selle rõõmustab mutiauk rebaseid, nirke, kurgi, ronki, pistrikuid, kärpe ja vareseid.
  • Lase aukudesse vett! Kui näed mõnes aiapiirkonnas värskeid mutimullahunnikuid, mine sinna vooliku ja ämbriga. Pista voolik urgu ja lase vett. Mutid oskavad küll ujuda, kuid neile ei meeldi pikalt vees olla. Seega ronivad nad suure tõenäosusega peagi urust maapinnale. Siis saad nad kinni püüda ja ämbriga aiast paari kilomeetri kaugusele uusi urge rajama viia. Võib aga juhtuda, et sa ei kohta mutti isegi pika ootamise peale, sest ta on hoopis uru teisest käiguotsast välja roninud. Samas oled oma eesmärgi ikkagi täitnud! Jääb vaid üle loota, et ta põgeneb ise su aiast võimalikult kaugele.

Muttide kurb saatus Saksamaal
Saksamaal on mutid laiahaardelise intensiivpõllumajanduse tõttu looduskaitse
all. Seal on maade üleharimine seadnud ohtu ökoloogilise tasakaalu, sealhulgas muttide looduslike vaenlaste elupaigad. Pakkumaks muttidele pelgupaiku, soovitatakse Saksamaal koduaiad võimalikult looduslähedased hoida.

Mõttekoht!
Ehk tasub muttidega võitlemise asemel leppida sellega, et aias ka teisi olendeid
elab? Loodus on ehe ja kõige põnevam just oma mitmekesisuses ning pakub aias kõike kontrollimata rohkem rõõmu ja avastamist, ka vähem stressi, sest osa võitlusi on juba ette kaotatud.