Vanad eterniidid sisaldasid tervisele ohtlikku asbesti. Uutel seda probleemi pole.Foto: PantherMedia/Scanpix
Remont ja Ehitus
4. juuni 2019, 13:46

NATURAALNE LAINEPLAAT: kuidas paigaldada ja hooldada eterniitkatust?

Omaaegsest asbesti sisaldavast eterniidist, mis oli ohtlik nii tervisele kui ka keskkonnale, on tänaseks järele jäänud vaid nimetus, kui sedagi, sest mitmed tootjad kutsuvad seda katusekattematerjali nüüd hoopis laineplaadiks.

Nimelt on tänapäevane asbestivaba eterniit ehk laineline tsementkiudplaat traditsioonilise eterniidi kaasaegne variant, mida kasutatakse laialt igal pool Euroopa riikides ja ka Eestis. Mõnedel hinnangutel on eterniit isegi kasutatavaim katusekattematerjal kogu maailmas.

Katusematerjalide müügikeskkonna Katus24.ee spetsialistid kinnitavad, et tänapäeval eterniidis enam asbesti ei kasutata, selle asemel sisalduvad laineplaatides naturaalseid toormeid – tsement, lubi, PVA-kiud, vesi ja tselluloos. Armeerimiseks kasutatakse kiudainet ja kui alguses toodeti ainult naturaalset värvimata eterniiti, siis praegu pakutavad tootjad ka värvitud plaate. Nii võib katusele anda erinevaid värvitoone, läiget ja moodustada isegi mustreid.

Eterniidi vahetamine eterniidi vastu ehitusluba ei vaja

Vana katuse vahetamise käigus on mugav kasutada just eterniiti, sest tavaliselt ei ole sellisel juhul vaja muuta katusekonstruktsiooni, roovitist ega paigaldada aluskatekilet. Eterniidi üks oluline eelis plekk-katuste ees on asjaolu, et eterniit ei tekita sademete puhul müra. Kivikatustest on eterniit aga selgelt odavam materjal.

UAB Eternit Balticust kinnitatakse, et vana eterniitkatuse uue vastu vahetamiseks ei nõuta ehitusluba. Kui vahetada vana eterniitkatus pleki või kivi vastu, tuleb seaduskuuleka inimesena hankida ehitusluba. Kui aga vana eterniitkatus vahetada uue eterniidi vastu, siis ehituseaduse lisa 1 alusel ehitusteatist ega ehitusluba vaja ei ole, märgivad Eternit Balticu müügimehed.

Foto: Pixabay

Tõrju sammalt ja pese

OÜ Katusepartner juhataja Vaiko Ülejõe märgib eterniitkatuse mitmeid positiivseid omadusi – eterniit on hingav materjal, mistõttu selle alla ei teki kondensatsioonivett, see on müravaba nii tuule kui ka vihmaga, seda on lihtne paigaldada, see ei roosteta ning on tule- ja happekindel. „Praegu turul saada oleva eterniidi koostekvaliteet on kindlasti kõrge. Kvaliteedi tõestuseks pakub osa tootjaid materjalile 30 aastat garantiid,“ väidab Ülejõe.

OÜ Rooftec juhatuse liige Richard Pikmets kinnitab, et põhiline erinevus vana ja tänapäeval toodetava eterniidi vahel on see, et nüüdne materjal on loodussõbralikum, sest asbesti ei tohi kasutada Euroopas juba pikka aega. Eterniit aga sisaldab endas vaid materjale, mida saab maapõuest. Põhiline neist on fiibertsementkiud.

Pikmets märgib, et eterniit sobib Eesti kliimasse väga hästi. „Eterniiti on kasutatud juba nõukogude ajast saadik ning näiteks paljud praegugi kasutusel olevad loomalaudad on veel eterniitkatustega, kuigi paigaldatud sai see juba 1950ndatel. Ka tänapäeva materjal on sama vastupidav,“ kinnitab Pikmets.

Eterniidi paigaldamine ja katuse soojustamine

Eterniit sobib viilkatustele, mille madalaim kalle jääb üle 12 kraadi. Põhiliselt kasutatakse seda elumajade, vanemate kortermajade ning tööstus- ja farmihoonete jaoks. Lamekatusega majadel eterniiti kasutada ei saa. Samuti pole kuskil vanalinnas või mujal tiheasustuses, kus kõigil majadel valdavalt kas plekk- või kivikatus juba peal, mõtet enamusega võitlema hakata ja tahta oma majale just eterniiti katusele panna.

„Küll aga tilgub meil iga kord süda verd, kui näeme, et mõnes looduskaunis kohas on maamajale pandud tavaline plekk-katus,“ kirjeldab Richard Pikmets. Eterniit annab sellises kohas majale ikka rohkem maalähedust ja soojust.

Eterniiti paigaldades tuleb kindlasti plaadi nurgad ära lõigata. Vanasti paigaldati ka n-ö maleruutu, Pikmetsa sõnul seda tänapäevaste plaatidega enam teha ei tohi. Plaadid kinnitatakse kruvidega, mitte naeltega nagu vanasti. Ja kindlasti ei tohi plaate liiga tugeva jõuga katuse külge kinni väänata – peab jääma teatud mängimise ruum, sest otse tehasest tulevad plaadid esimesel aastal katusel olles alles jätkavad kivistumist ning n-ö sätivad ennast paika.

Sarikate ja roovituse paigaldamist on Pikmetsa sõnul sedasi natukene keeruline kirjeldada, sest kasvõi sarikate paksus oleneb suuresti sellest, kui tihedalt neid pannakse. Näiteks kui sarikate vahe on 90 cm, on mõistlik kasutada sarikaid mõõtudes 5 × 15 cm ning roovide paksus võiks olla 6 × 6 cm.

Põhjalikumalt loe eterniidi ehk laineplaadi kohta portaalist kodus.ee.