Saunamõnud kümblustünnis ehk Kuidas leida õige tünn? (4)

Koduõuespaas lõõgastumiseks on kümblustünn, mis kõnekeeles tihti ka tünnisauna nime kannab, ideaalne lahendus, eriti kui kodus puudub saun. Koduaeda või terrassile paigutatud kümblustünnis saab spaamõnusid nautida aasta ringi, kusjuures igal aastaajal on oma võlud.

Leidmaks endale sobivaima lahenduse, tasub läbi mõelda saunatajate soovid ja vajadused:

• mitu inimest hakkavad tünni kasutama – kui neid on enamasti vaid paar-kolm, pole otstarbekas soetada kõige suuremat tünni;

• kuhu see paigaldada;

• kas seda hakatakse kasutama aasta ringi;

• millised (lisa)funktsioonid kümblustünnil olla võiksid.

Millele tähelepanu pöörata?

Tünni sisu materjal
Kümblustünne valmistatakse erinevast materjalist: puidust, klaasplastist, akrüülist ja polüetüleenist.

Klaasplast-, akrüül- ja polüetüleensisuga tünnid:

• Need on väga vastupidavad materjalid! Seega võivad neist materjalidest tünnid saunamõnusid pakkuda lausa mitukümmend aastat.

• Plastist tünnid on peaaegu hooldusvabad ja lihtsasti puhastatavad.

• Saab valida värvitoone. Osa akrüüli värvitoone meenutavad marmorit, nii et tünn on küllaltki luksusliku välimusega.

• Klaasplast- ja akrüülsisuga tünnid on läikiva, polüetüleenist mati pinnaga.

Puidust tünnid:

• Võimalik valmistada erinevatest puitmaterjalidest või töödeldud (termo)puidust.

• Odavam, kui eelmainitud variandid.

• Vajab suviti vee sees hoidmist.

• Vajab hooldust.

• Lühema elueaga kui plastsisuga tünnid. Naturaalsest puidust tünni kasutusaeg on 6–10 aastat, kuid see oleneb palju kasutamise intensiivsusest ja hooldusest.

Küttesüsteemid
Enamik kümblustünne on puukütteahjudega, kuid on võimalik kasutada ka elektrikütet – neid sobib kasutada nii eraldiseisvate kui ka kombineeritud lahendustena. Kombineerituna köetakse vesi soojaks puuküttega ja elektriküte hoiab tünnis püsivat temperatuuri. See on eriti mugav, kui sama vett on soov kasutada pikema perioodi jooksul.

Elektriküttega samasse tsirkulatsiooniringi ühendatakse ka filtrisüsteem, mis hoiab vee kümblustünnis sooja ja puhtana – nii võib vett vahetada lausa paari kuu tagant. Kui tünn ja kaas on korralikult soojustatud ning kütte- ja filtreerimisseadmed asuvad soojustatud ruumis, kulub püsiva 37kraadise temperatuuri hoidmisel elektriküttele päevas umbes 1 euro.

Kui tünnis puudub filtrisüsteem, võiks sama vett kasutada 1–2 korda. Puuküttega ahje on kaks varianti: välis- või siseahjuga. Siseahju puhul tuleb arvestada, et see võtab tünnis vähemalt ühe kasutaja koha. Lisaks on siseahju pisut keerulisem kütta ja puhastada. Seepärast on enamus kümblustünne välisahjuga.

Paigaldus
Paigaldusviis oleneb pinnasest, kümblustünni suurusest ja mahust ning sellest, kas kümblustünn paigaldatakse terrassi sisse, eraldiseisvana selle peale või murupinnale. Kui kümblustünn on plaanis paigaldada terrassi sisse, siis osaliselt saab tünni kinnitada terrassi karkassi külge, kuid tünni aluspind tuleb valmistada ette siiski lähtudes maapinna eripärast ja kümblustünni maksimumkaalust.

Tavaliselt on tünni tühikaal 150–250 kg, millele tuleb juurde arvutada vee ja kasutajate kaal. Tünni murule paigutades tuleb lähtuda tünni kaalust ja pinnasest ning ette valmistada aluspind. Mida suurem on kümblustünn, seda tugevamat aluspinda see vajab. Olenevalt maapinnast on tarvis vundamenti, vundamendiposte, plokke vms. Alustaladele või kividele asetatud tünn kaitseb ka murupinda ja annab tünnile alt õhku. Kindlasti tuleb kümblustünn ja ahi  paigaldada loodis pinnale, et välisahju puhul toimiks vaba tsirkulatsioon.

Lisavarustus
Nagu paljude teiste toodetegagi, saab ka kümblustünnidele osta lisasid. See on tootjati erinev, kuid enamasti pakutakse juurde erinevaid küttelahendusi, filtreid, soojustust, leedvalgust, kaant, erilisemat kümblustünni välisviimistlust (naturaalne puit, termopuit, komposiitmaterjal), ahju lisatarvikuid, treppi, puhastusaineid, kemikaale jms.

Kui leedvalgus pole hädavajalik, siis trepp ja kaas on väga mõistlikud lisad. Trepp muudab tünni sisenemise ja sealt väljumise palju mugavamaks. Kaas hoiab vee puhtamana, sest sinna ei lange lehti ega oksi, hõlbustab talvist tünni kütmist ja hoiab vee tünnis soojana.

Kui kahtled…
Kui mudeli- ja tootjavalik võtab silme ees kirjuks, tasub mõne tootja juurde tünne vaatama minna. Seal saab aimu toote kvaliteedist ja asjatundjaga oma soovid ning vajadused läbi arutada. Tähelepanu tasuks pöörata ka võimalikule järelhooldusele ja garantiile ning uurida, kas tooted sobivad ikka põhjamaisesse kliimasse.

Iga tilk olgu arvel!

• Kümblustünni ei pea laskma kraanivett! Sinna sobib ka veekogu vesi.

• Tünnivett võid hiljem kasutada peenarde või muru kastmiseks.

Nipid mõnusaks kümblemiseks:

• Küta kuivade puudega. Kõige parema tulemuse saad kuivade küttepuudega. Kütmisel taga koldesse piisav õhu juurdepääs, reguleerides seda tuhasahtli või ahjuukse õhuavadega. Kütmise ajal võiks aeg-ajalt ahju sisu segada.

• Varu kütmiseks aega. Kütmisele kuluv aeg oleneb paljuski küttematerjalist, õuetemperatuurist, kümblustünni ja kaane soojustusest ning ka sellest, kui intensiivselt ahju kütta. Arvestada võib, et 30kilovatise ahju puhul võib kütmise aeg tuhande liitri vee kohta olla umbes poolteist tundi.

• Sega vett. Tünni küttes tasub vett aeg-ajalt segada ja veetemperatuuri mõõta.

• Mõnusaim veetemperatuur. Väga nauditav on 37kraadine tünnivesi. Selline temperatuur laseb tünni nautida tunde, kuna keha ei väsita ennast ei jahutamise ega kütmisega.

Kümblustünni ABC

• Loe kasutusjuhendit. Enne kümblustünni kasutamist loe põhjalikult läbi selle juhend. Seal on kirjas, kuidas tohib ahju kütta, kuidas kümblustünni talvekülmaga kasutada, kuhu ja kuidas tünn paigaldada, millised on turvanõuded, garantiitingimused, kes tohib teha elektriühendused jms.

• Enne täida veega, siis pane kütte. Kümblustünni kütmist võib alustada alles siis, kui mõlemad ahju läbiviigud kümblustünni sees on vee all (välisahju puhul). Siseahju korral võib kütmist alustada alles siis, kui kümblustünn on vett täis.

• Vesi välja, kui tuli on kustunud. Tünni ei tohi veest tühjendada enne, kui tuli ahjus on täielikult kustunud ja ahi jahtunud. Pärast iga kasutuskorda on soovitatav ahju seest tuhk välja võtta ja välisahjust vesi välja lasta.

• Hoolitse tünni eest! Plastsisuga kümblustünnid erilist hooldust ei vaja – nende puhul piisab vaid sellest, kui kümblustünn pärast kasutamist korralikult puhtaks pesta.

• Puutünni eluiga pikendab, kui pärast iga kasutuskorda see seest harjaga või survepesuriga puhastada ja veega loputada. Kemikaalid võid poodi jätta.

• Arvesta puidu iseärasustega:
  • Puidust kümblustünn võib esialgu vee sisse laskmisel lekkida, kuid pole vaja ehmatada – vee toimel puit paisub ja lekkimine lõppeb peagi.
  • Puidust tünni paisumisel tuleks vitsu pisut järele anda, et vältida nende purunemist.
  • Töötle puidust tünni kord aastas väljast tõrvaõli, paadilaki vms ilmastikukindla viimistlusvahendiga.
  • Hoia puutünnis suvel palava ilmaga vesi sees, kuna kuum ja kuiv õhk kuivatab puitu, nii et tünni sisse võivad tekkida praod. Plastsisuga tünni puhul pole seda vaja.

• Talvel väldi jäätumist. Olenemata tünni materjalidest ei tohi külmal ajal lasta veel kümblustünnis ega ahjus ära jäätuda.