KOLE JA KAHJULIK: kuidas vabaneda fassaadil elutsevast taimestikust?

Jaan Vikat firmast Deckol Nord OÜ ütleb, et tolm, hallitus ja vetikad krohvitud fassaadi otseselt ei kahjusta. Hallitus on puitfassaadile halb, samuti meie tervisele. Hallitus võib areneda välisfassaadilt ka seina sisse kuni sisepindadeni. „Vetikad võivad fassaadi kahjustada vaid juhul, kui neid on fassaadile tekkinud juba paks kiht ning seetõttu hoiavad nad krohvipinna kogu aeg niiske või märjana. Muidu vetikas fassaadi oluliselt ei kahjusta, häirida võib kole visuaalne pool. Vetika ja hallituse tekke toovad sageli välja kas ebakvaliteetsed ehitusmaterjalid või halb ehituskvaliteet alates projekteerimisest kuni valmimiseni,“ seletab Jaan Vikat.

Vikati sõnul võiks fassaadi puhastada survepesuriga või lihtsalt voolava vee ja harjaga. Nii saab tolmust ja suuremast mustusest lahti. „Survepesuriga pesu tuleks esmalt proovida mõnel varjulisemal kohal, juhuks kui kogemata peaks olemasolevat viimistluskihti vigastama. Vee surve ei tohiks olla üle 30 bari,“ soovitab Jaan Vikat.

Kui soovid teada, kas mingis piirkonnas on suur vetika- ja seenekolooniate vohamise oht, uuri hoolikalt ümbruskonna hoonete fassaade. Ulatusliku vetika- ja seenesaastega piirkonnas ei piirdu saaste levik harilikult mõne üksiku hoonega. Soodsate tingimuste kokkulangemise korral võib seene- ja vetikakolooniaid esineda peaaegu igal ehitisel.

Siiski tuleb teha vahet kiirel ja juba aastaid kestnud saastumisel. Kiire saastumine võib tekkida uue värvikihi veeslahustuvate orgaaniliste koostisosade tõttu, mis loovad pinnase mikroorganismide hoogsaks paljunemiseks. Seepärast on väga tähtis jälgida fassaadile valitava värvi kvaliteeti ja omadusi.

Virge Robam firmast Cover House OÜ ütleb, et meie kliimas on tingimused vetikate levimiseks ja kasvuks üsna soodsad. Vetikad võivad eoste kaudu levida ka õhu kaudu ja nii fassaadidele kanduda. „Vetikad kasvavad hästi niisketes tingimustes ning kui fassaadidele on kinnitunud näiteks ka tolmu, milles on toitaineid, siis ongi neile soodne kasvupinnas tekkinud. Eriti altid vetikate levikule on varjulised fassaadid,“ lisab Robam.

Mida poorsem on pind, seda kergemini orgaaniline taimestik sellel kasvama hakkab. Virge Robami sõnul on krohvitud pinnad eriti poorsed ja selliste pindade varjulised küljed on mikrofloora tekkimisele altid. Õlivärvide pinnad on alguses tihedad, aga aja möödudes muutub pind poorsemaks ning orgaanilised ained hakkavad kasvama eriti just varjulisematel külgedel. „Vesialuseliste värvide pinnale aga ei teki taimestikku nii lihtsalt. Ka betoonpinnad ei jää puutumata, uue betooni pH on kõrge ja hoiab taimestiku eemal. Aja möödudes ja ilmastikust tulenevatest tingimustest pH langeb ning taimestik muidugi tekib,“ räägib Robam.

Põhjalikumalt loe fassaadi taimestikust puhastamise kohta portaalist kodus.ee.