Ekspert selgitab, mida peaksid plätusid kandes tähele panema

Kergete suvejalatsite liiga sage või vale tegevuse juures kandmine võib tõesti põhjustada erinevaid jalaprobleeme: ville ja nahalöövet, infektsioone, vigastusi, ka varbaluumurde, põletikke, samuti kehva kehahoidu.

Tavaliste plätude puhul on kaks suuremat muret, miks neid kanda ei tasuks.

1. Õhuke tald. See ei paku reeglina kannale ega tallavõlvile mingit toestust, vastupidi, hoopis koormab neid. Õhukese tallaga plätud lasevad jalalabadel kergelt sissepoole vajuda, selle asemel, et hoida neid otse. Kui see juhtub, on tõenäosus hüppeliigese välja väänamiseks suurem. Sügiseti täheldavad arstid patsientidel ka tihemini jalavõlvisidemete põletikku, mis tuleb sellest, et suvi läbi on kantud ainult plätusid. Kui tavakingad panevad meid loomulikult astuma kannalt varbale, siis plätudega on samm reeglina sirge, mis koormab päkkasid. Mida kauem sa taldu põrutad, seda hellemaks need muutuvad. See võib tekitada lihas- ja närvivalu ning paistetust. Sirgelt maha toetav jalg annab keharaskusega koormust ka kandadele, mis omakorda võib põhjustada paksendeid ja lõhesid.

2. Puudulik kannatoestus. Varbavahe- ja muud sellised plätud, millel on jalas püsiv osa ainult ees, sunnivad kõndides haarama varvastega kummitallast, et hoida jalatsit paigal. See on lisakoormus varbalihastele ja võib samuti kaasa tuua põletikke. Eriti tuleks seesuguseid jalatseid vältida lastel, kes vajavad lisaks kannatagust kinnitust.

Kõik see ei tähenda aga, et peaksid plätud otsejoones prügikasti saatma. Pea lihtsalt meelest neid viite põhireeglit!

1. Kanna mõõdukalt! Piira plätude kandmise aeg miinimumini. Probleemid tekivad neil, kes armastavad terve suve veeta plätudes. Ära kanna neid pika perioodi vältel, kindlasti mitte terve päeva! Vali plätud vaid siis, kui lähed randa, ujulasse, trennis garderoobi või vaid hetkeks välja.

2. Väldi plätudega neid tegevusi! Ära kanna plätusid libedatel põrandatel ega vihmasajuga, mil võib kergesti libastuda, või autoga sõites, sest pedaali alla kukkunud jalats võib tekitada liiklusohtliku olukorra. Lahtised jalatsid ei sobi ka sportimiseks või matkamiseks. Pea meeles, et põrutus on suurem asfaldil ja väiksem liival ning murul kõndides.

3. Vaheta jalanõusid! Pehme vahtjas tald on kerge kokku vajuma, mistõttu väheneb kohe käimismugavus ja vetruvus. Läbi õhenenud talla tungivad kergemini jalatsisse ka maas lebavad klaasikillud ja naelad. Kerged poorse tallaga plätud on soodne kasvulava ka jalaseentele, eriti kui nendega vees käia. Hoia suvejalatsid kuivad ja puhtad ning vaheta neid tihti.

4. Kui plätud, siis kvaliteetsed! Pigem käi välja veidi rohkem raha, et plätude tald oleks paksem, tugevam ja võlv toestatud. Selleks võid proovida jalatseid poes painutada – jälgi, et need painduksid päkkade kumeruse järgi ja mitte rohkem. Samuti peaksid plätud olema sulle parajad. Materjalide vallas eelista pehmet nahka – nii väheneb villide oht.

5. Pese tihemini jalgu! Plätusid kandes on oluline hoolitseda oma jalgade hügieeni eest, sest lahtised varbad ja kannad puutuvad kokku tänavamustuse ning väljaheidetega. Plätudelt võib leida palju baktereid, sh stafülokokki, mis võib nahahaavade kaudu põhjustada erinevaid infektsioone. Seega pese plätusid ja jalgu koju jõudes alati hoolikalt! Ära jäta tähelepanuta ka plätudest tingitud nahaärritusi.