Aed

Kohvilaud kasvuhoones! Peale tomatihooaega on kasvuhoone mõnus koht nautlemiseks (3)

Urve Vilk, 5. oktoober 2020, 13:45
Hele mööbel teeb ruumi veelgi õhulisemaks.Foto: Sibylle Pietrek / Living4media
Kasvuhoone pole enam ainult kurgi-tomati kasvatamiseks, vaid paljudele mõnus koht, kus kehva ilma korral sõpradega laua taga istuda, kohvi juua ja üht-teist värsket suhu pista.

Kaubamärki Vitavia esindava OÜ Gardelino juhatuse liikme Marge Laane sõnul võib kasvuhoone olla ka aia ehteks. „Ega polükarbonaadist kasvuhooned pole halvad, ainult et oma halluses nad aeda ei kaunista.“ Aias silmailu pakkuvaid kasvuhooneid ostavad Laane sõnul need, kes tahavad lisaks mõnusale väljas olemisele ka näpud mulda pista. Jahedamal ajal pakub kasvu­hoone varju tuule, vihma või külma eest. „See on mulle nii istutamise kui ka istumise koht. Mul on kasvuhoone keskel laud ja toolid. Lisaks peenrakesed,“ kirjeldab Laan. ­Kuna süüa tehakse sageli õues, siis on kasvuhoones hea seda toitu nautida. „Nagu aiamajakeses – oled kaitstud sääskede ja tuule eest.” Tema sõnul on kliendid isegi terrassile kasvuhoone tellinud. “Kui tahetakse värsket kraami, pole selleks tegelikult suurt ruumi tarvis.“

Samal teemal

Novembris maasikaid noppima

Ka sõpru on tänu kasvuhoonele märksa mõnusam vastu võtta, leiab Laan. „See kasvatab tutvusringkonda – kõigile meeldib ju midagi head süüa.“ Kui muidu seab ilm väljas tegutsemisele piirid – mere ääres võib isegi soojal suvepäeval tuuline olla, teistest aastaaegadest rääkimata, siis kasvuhoones seda probleemi pole. Laane pere on seal istunud isegi talvel. “Valgustusega saab luua mõnusa meeleolu – oleme seal olnud ka jõulude ajal, siis muidugi soojad riided seljas, aga ikkagi on mõnusam väljas olla.“

Vitavia standardlahendustest on Laane sõnul kõige populaarsemad ümarana tunduvad kuusnurksed kasvuhooned. Osa tooteid on laos kohe olemas, kui midagi tuleb tellida, on tarneajaks kaks-kolm nädalat.

Kuigi kõige enam ostetakse kasvuhooneid kevadel, pole Laane sõnul ka suvineostja hiljaks jäänud. „Suvel kasvumaja amplitesse pandud maasikatelt olen isegi novembris marju korjanud. Ka maitsetaimi tasub mulda panna korduvalt, mitte ainult kevadel, et kogu aeg oleks värsket võtta.“

Vitavia kasvuhoonete hinnad algavad paarist tuhandest eurost ja nende paigaldus pole keeruline. Kui olla loominguline, ei pea Laane sõnul uhket kallist kasvuhoonet ostmagi. „On ka neid, kes teevad klassikalise nelinurkse kasvuhoone, aga sisustavad selle ilusasti ära, lisaks peenardele panevad ka mööbli sisse.“

Termopuit ei väändu ega mädane

OÜ Lahe Production juhatuse liikme Marko Vaikmaa sõnul kestavad nende termopuidust kasvuhooned 60 ja enam­gi aastat. ”Pakume natuke uhkemaid kasvuhooneid – kuhu saab panna sisse lauakese ja kus hommikuti kohvi juua. Mõeldes just neile, kel uhkem maja, mille juurde ei soovita tavalist metallkasvuhoonet,“ selgitab Vaikmaa ja kinnitab, et stabiilse materjalina on termopuit meie laiuskraadil väga sobiv.

„Meie kliimas ei mängi see nagu puit, ei hallita ega mädane. Ja kui veel üle värvida, pikeneb termopuidu eluiga veelgi.“ Termopuit ehk kuumusega töödeldud puit ongi välja töötatud spetsiaalselt põhjamaa ilmastiku tarvis. Puitu kuumutatakse 220 kraadini, et ­eemaldada sellest liigne niiskus ja vaik, takistamaks puidu väändumist ja kaitseks mädanemise eest. Katus on suure kandevõime ja järsu kaldega, mistõttu lumi libiseb sealt ise maha ega kahjusta katust. Lahe kasvuhooned on küll keskmisest kallimad, makstes 3900–5000 eurot.

Väikest lauakest saab kasutada nii kohvitamiseks kui ka maitsetaimepottide hoidmiseks.Foto: Peter Carlsson / Living4media

Moes on valged kasvuhooned

Lahe Production pakub tüüplahendusi, mille hulgast klient saab otsida endale sobiva, pinnaviimistlusest on valida õlitatud või värvitud variandi vahel. „Eelistatakse värve ning just valget,“ märgib Vaikmaa. Pruunikas värvus, mis tekib termotöötluse tulemusel, ei sarnane mitte naturaalse heleda puiduga, vaid on pigem tume nagu küpsis. „See läheb õlitades veelgi tumedamaks ja kuna paljud eelistavad Skandinaavia stiili, valitakse rohkem valgeid kasvuhooneid.“
Lahe kasvuhoone vajab korralikku vundamenti, kuna selle kogukaal on suur. „Anname kliendile ette põhja plaani, mille järgi saab ta oma ehitajaga selle valmis ehitada.“

Kasvuhoone põranda saab Vaikmaa sõnul teha eri materjalidest. „On neid, kes panevad betoonpõranda, ja neid, kes põranda plaadivad, nagu neidki, kes kasutavad tänavakivi. Ka sisustamine on igaühe vaba valik. „Kui inimesel on visioon ja ta soovib oma kasvuhoonesse meilt ka termopuidust mööblit, siis saame põhimõtteliselt ka selle valmis teha, aga kuna iga uus toode tähendab projekteerimist ja tootmise ümberseadistamist, üritame jääda pigem oma liistude juurde,“ tunnistab Vaikmaa.

Menukas T-kuju

OÜ Sallaus juhatuse liikme Urmas Saaliste sõnul lähevad nende kasvuhooned ja aiapaviljonid müügiks enamasti messidel ja näitustel. „Inimene peab saama asja oma silmaga näha,” ütleb ta ja lisab, et ainult pildi järgi enamasti ostuotsust ei tehta. Kõige populaarsem Sallause valikus on T-kujuline mudel, mida on võimalik pikendada tiibadest kuni nelja lüli võrra. „Sellised kasvuhooned on ruumikad, õhurikkad, näevad head välja, lisaks on hea hinna ja kvaliteedi suhtega,“ loetleb Saaliste plusse. „Väikseid ümmargusi kasvuhooneid läheb võrreldes T-mudeliga müügiks kordades vähem.“

Aiapaviljon, mille standardhinnad jäävad 6000 euro kanti, on koht, kus saab ühel pool istuda ja lugeda ning teisel pool taimi kasvatada. T-mudeli plussiks on see, et ühte otsa on võimalik pikendada nii palju, nagu taimede jaoks ruumi soovitakse, ülejäänud ala jääb mööblile.

“Ega tomatit või kurki ei kasvatatagi enam nii suurtes kogustes, et jätkuks ka talvevarudeks,“ jagab Saaliste kogemust. Hinnatakse pigem seda, et oleks koht, kus mõnusalt olla.

Kasvuhoone saab Sallause sõnul paigaldada nii eraldi kui ka maja juurde. „Siis jääb mulje, justkui oleks elamu kõrvale ehitatud veel üks väike maja.“

Maha parkett ja lakke ventilaator

Paviljon teeb olemise tuule- ja vihmakindlaks, ent kes tahab, võib kasvuhoone lakke panna ultraviolettlambid ja maha kivi­parketist põranda; jaheda ilma puhuks veel õhksoojuspumba või kuuma vastu propellerventilaatori, loetleb Sallaus lahendusi, mida kliendid on teinud.

Lisavõimalusena pakub ta kasvuhoonete ja paviljonide lükanduksi, katuse­akende ja tuulutusavade automaatavajaid, varjutuskardinaid ja nende automaatseid avajaid, ettekasvatuskaste ja muud vajalikku. „Isegi kaminaid on paviljonidesse sisse ehitatud,“ nendib Sallaus.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee