Eesti aia ajaluguFoto: tootefoto
Kodu ja Aed
8. juuli 2019, 10:29

Eesti aia ajalugu on lõpuks ometi kaante vahel!

Vabaõhumuuseumi väliekspositsioonide kuraator Anneli Banner, kes tegutseb muuseumis ka aednikuna, on kokku pannud raamatu, mis käsitleb Eesti aia tekkelugu 19. sajandist kuni 1980. aastateni.

Raamatust leiab muu hulgas vastuseid, kuidas meie koduaiad on kujunenud, kuidas jõudsid aeda vanad armsad talulilled ja paremad viljapuusordid. Rikkalikult arhiivimaterjalidega illustreeritud raamat on tarviline lisandus iga enesest lugupidava aedniku lugemislauale.
Teema on väga oluline, sest koduaedadesse on kätketud varasemate põlvede püüdlused ja unistused, aiad on kultuurikandjad. Viljapuu- ja iluaedu hakkasid rajama pärisperemeesteks saanud talupojad. Aiavili andis lisasissetulekut. Ärkamisajal kuulus aed juba eduka kodu juurde, sõjaeelses Eesti Vabariigis suunasid aiakujundust rahvuslik uhkus ja kodukaunistamisliikumine. Nõukogude ajal sai õueaiamaal või aianduskooperatiivi krundil tunda end peremehena oma maal. Need kõik on meie koduaia arenguloo eri tahud. Autor vaatab, kuidas majanduslikud ja poliitilised olud ning aiapidaja varanduslik ja sotsiaalne seisund on meie aedade ilmet muutnud ja mida on aed inimestele tähendanud. Lisaks trükis ilmunud allikatele on Anneli Banner kirjutades kasutanud mitmete muuseumide ja arhiivide materjale ning välitöödel kogutud teavet.