KODU | Vaata järele, kuidas valida korralikku kirvest!

Üldjoontes peab ka kirveste puhul paika tõsiasi, et hind näitab ka kvaliteeti. Nii võib odavamal mõneeurosel puitvarrega kirvel olla nõrk vars, kehv puidukiudude asend ja tera nõrgalt varre külge kinnitatud. Sageli on odaval kirvel vars ka töötlemata, see ei pea välitingimustele hästi vastu.

Üle 20euroste kallimate kirveste puitvarred on ilmastikukindlalt lakitud ja töödeldud ka mittelibiseva kattega. Samuti on need enamasti vastupidavama kiuga puidust. Hinda määrab ka terase tüüp, teflonkate vms ning see, kuidas on tera teritatud ja lihvitud.

Odavamate plastikvarrega kirveste hinnad algavad samuti viiest eurost. Sellises hinnaklassis plastik ei pea aga põrutustele ega muljumistele vastu. Odav kirves võib olla lausa eluohtlik, kui tabab paku asemel mingit muud kõva materjali ja murrab nii kirvelt pea küljest.

Korralikud plastikvarrega kirved sisaldavad eri komponente, mis teevad varre tugevaks, aga samas ka painduvaks ja peaaegu purunematuks.

Kallimate, klaasfiiberseguga plastik- vartega kirveste hinnad algavad 38 eurost.

Iga töö jaoks oma kirves

• Puulõhkumiskirvel on raske pea, paks tera ja laiad põsed, et puu kergesti pooleks läheks. Et paksem tera hõlpsasti puusse lõikuks ega jääks sellesse kinni, on see tihti kaetud tefloni või muu kinnijäämist takistava kihiga. Jämedate puude ja oksi täis pakkude jaoks on ideaalne pika varrega kirves. Lõhkumiskirve kaalu puhul tuleb arvestada ka lõhkuja enda jõudu.
• Täppistöödeks ja ka näiteks matkale minnes on hea lühikese varre ja kerge teraga kirves, mis ei tee seljakotti raskeks ega võta üleliigselt ruumi.
• Ehitusel on mugav kasutada kerget ja kompaktset kirvest, mille saab vajadusel tööriistavööle kinnitada. Osal väikestel kirvestel on tera sees spetsiaalne avaus naelte kiireks väljatõmbamiseks.
• Okste laasimiseks, väiksemate puude langetamiseks ja n-ö metsakirveks sobib saleda teraga kirves. Laasimiskirve puhul tuleks arvestada inimese pikkusega, et liiga lühikese varre tõttu ei peaks kumera seljaga tööd tegema.

Põhiküsimus – milline vars valida?

Mida pikem vars, seda suurem lõhkumisjõud lüües tekib. Samas, liiga pikk vars ei ole otstarbekas – sellisel juhul kaotab löök täpsuse. Peale varre pikkuse on oluline ka selle materjal.

Klaasfiiberseguga plastikvarred:
+ Pikaealised.
+ Vastupidavad (taluvad isegi sõidukiga üle sõitmist, niisketes või märgades tingimustes seismist). + Tugevad, sest tera on valatud
varrega üheks.
+/– Tuleb osta selline kirves, mille varre tagumine ots oleks kaetud mittelibiseva kummkattega – muidu võib kirves niiskete käte või vihmaga töötades käest libiseda.
+/– Poes tuleb jälgida, et varres poleks tootmisdefekte. Need reedavad kirve peatset purunemist. Seetõttu tasub igaks juhuks eelistada tootjaid, kes kirvestele ka garantii annavad – nende puhul kuuluvad tootmisdefektid alati garantii alla.

Puitvarred:
+ Käes naturaalsem ja soojem.
+ Vart saab vahetada.
+ Kvaliteetsetel mudelitel on kasutatud kinnitamiseks metallplaati, mida läbib pikk puidukruvi. See tagab pea kindla varre otsas püsimise.
– Vars on välistele kahjustustele vastuvõtlikum.
+/– Puitvarre valimisel tuleb pöörata tähelepanu, et puidu kiud jookseksid ülevalt alla – selline puit on tugevam. Niisamuti on mõni puuliik kirve varrena teistest vastupidavam, näiteks Stihli kirved toodetakse Saksamaal väga vastupidavast hikkoripuust. Neil on ka mittelibisev kiht varre tagumises otsas.
– Poes tuleks proovida puitkirvel vart liigutada – kui tera juba uuel kirvel logiseb, pole see korralik ega vastupidav kirves.

Nüri kirves teravaks

Kirveste teritusel tuleb kindlasti jälgida tera originaalteritusnurka. Raiumiskirveste kumera lõikeserva tera nurk on vahemikus 30–40 kraadi. Kumer kuju tugevdab serva ja muudab selle mõranemiskindlamaks. Muude kirveste õige teritusnurk on 30 kraadi, mis tagab töövahendi pika eluea ja lihtsustab selle kasutamist.

Harjumuspärase luisu või käiaga on vale teritusnurk kerge tekkima ning liiga väikese nurga tõttu võib kirvetera liiga tömbiks ja hapraks muutuda. Ära tõtta kirvest lihvima ka nurklihvija ehk «relakaga» või tavalise käiapingiga, sest kiiresti pöörlev terituskivi võib kirvetera üle karastada ja nii tera murdumisele vastuvõtlikumaks teha.

Vältimaks tera kahjustamist, võiks kirveid teritada spetsiaalselt selleks loodud vahenditega. Hea on näiteks Fiskarsi keraamilise kiviga Xsharp teritaja, sest tänuväärselt on selle teritusnurgal õige kalle. See teritaja sobib ka teiste tootjate kirveste ja ka nugade teritamiseks.

Kui kirve tera on aga liiga kulunud ja otsast lausa kumer, tasuks teritus lasta teha spetsialistil.

Testi kirve sobivust!

• Liiga raske? Lase käsi koos kirvega sirgelt alla rippuma, hoides varre tagumisest otsast. Tõsta kätt koos kirvega küünarvarrest (nagu treeniks biitsepsit). Kui selline liigutus ei ole raske, on kirves paras. Kui sa ei jaksa kirvest selliselt liigutada, on valitud tööriist sulle liiga raske.
• Liiga pikk? Õige lõhkumiskirves võiks olla umbes kasutaja käe pikkune. Testimiseks hoia kirve lõhkumispea tagant kinni. Pikkus on õige, kui vars ulatub maksimaalselt kaenlaauguni.

Väldi kirvega töötamisel tüüpvigu!

• Veendu, et tööümbrus oleks puhas ega oleks ohtu komistada.
• Jälgi, et teised inimesed ja loomad oleksid ohutus kauguses.
• Lõhkumisalus peab olema stabiilne.
• Puidu läbistamisel ei tohiks aluspind rikkuda kirve tera, näiteks eriti halb on kivi- või betoonpinnal halgude lõhkumine.
• Hoia väiksemate puude lõhkumisel sõrmed terast eemal. Ära tee seda tööd suure ja raske kirvega!
• Alati fikseeri halg raiumisel.
• Kuivata ja puhasta kirvetera pärast vihmase ilmaga töö tegemist! Vastasel juhul tekib pinnale korrosioon, mis muudab pikapeale tera libisemisomadusi halvemaks.
• Ole valmis tagasilöögiks! Teflonkattega kirvetera võib põrkuda külmunud puu lõhkumisel. Samuti tekitab tagasilöögi tihe puu, näiteks pärn.
• Kui su koju on sattunud kirves, millel ei ole libisemisvastast katet, tee sellega tööd ainult kuivade kätega või kasuta mittelibiseva labaosaga kindaid, mis tagavad hea haarde. Kindlasti ära võta kirvest õlist libedatesse kätesse.
• Turvalisuse huvides hoia kirvest alati vutlaris ja lastele kättesaamatus kohas või kõrgusel. Kirves peab kauem vastu, kui hoiad seda kuivas kohas, nt tööriistakuuris.

Mees ja tema kirves
Janno Kuldkepp (38), OÜ SalaMaja pärandehitaja

Kas sul on oma lemmikkirves? Päris lemmikkirvest mul ei ole, küll on üks, mida iga päev oma töös kasutan. See Rootsi päritolu Gransförs Bruksi tahumiskirves on väga käepärane palgi külgede viimistlemisel.

Kuidas valid kirvest? Enne kirve valimist mõtlen läbi, mis tööks ma seda vajan, kui tihti kasutan ning mis materjalist see valmistatud peaks olema. Tähtis on, et mul oleks mugav töötada ja et ma end liialt ei koormaks. Tööriista mugavus sõltub selle kaalust, kujust, varre kujust ja materjalist, tera karastusest, teritusnurgast ja ka kirve teravusest. Sõltuvalt tööst on sadu eri kirveid. Kõige olulisemaks pean aga kvaliteetset kirve vart! Laiatarbe universaalkirveste varred on tihti suvalised, ebamugavad ja säästumaterjalist, see teeb need ka ohtlikuks.

Kumb on tähtsam – terav kirves või head oskused? Kehv kirves meistri käes on tõhusam kui parim kirves vilumatu selli käes. Kirves üksi ei tee midagi – see on sujuvalt ühendatud käte ja kogu kehaga, mis kuulavad, mida pea mõtleb ja otsustab. Kui selles jadas on mõni nõrk lüli, siis kirves seda viimseni ei kompenseeri.

Parim nõuanne? Meenub isa õpetus, et lehtpuid tuleb lõhkuda ladva poolt ja okaspuid tüve poole lüües.