Päevitades on oluline vältida päikesepõletust, sest see põhjustab rakkudes muutusi, mis aastate pärast võivad avalduda nahakasvajatena.Foto: Unsplash
Nipid
21. juuli 2019, 07:29

TERVIS | Kuidas võimalikult tervislikult päikest võtta? (4)

Ilus ilm meelitab ju kohe toast välja päikese kätte. Kuidas lasta päikest ligi nii, et see nahale liiga ei teeks? Eksperdid jagavad oma arvamust.

Kuidas tervislikult päevitada?
Emeriitprofessor Helgi Silm, dermatoloog

Päevitamine on meie organismile väga oluline. See soodustab D-vitamiini sünteesi ja tugevdab meie immuunsüsteemi. Päevitades on aga tähtis, et ei tekiks nahapõletust, mil nahk muutub punaseks ja halvemal juhul tekivad villid. Päikesepõletus põhjustab rakkudes muutusi, mis aastate pärast võivad avalduda nahakasvajatena.

Meie kliimas ei ole soovitatav päevitada keskpäeval, kui on mõni tõsine haigus ja kui on pooleli ravikuur. Osa ravimeid muudab naha päikese suhtes tundlikuks ja päikese käes olles võivad ilmneda fototoksilised või fotoallergilised reaktsioonid.

Et saada ilus päevitus, ära ole esimene kord pikalt päikese käes. Päevituse aega tuleb järk-järgult pikendada. Väga heleda nahaga inimesed (IV nahatüüp) peaksid kindlasti kasutama päiksekaitsekreeme kaitsefaktoriga 30 ja enam. Mida suurem on SPF, seda kauem kaitseb toode põletuse eest.

Tea, et UVA-kiirgus kiirendab naha vananemist ja võib põhjustada nahavähki. UVB-kiirgus tekitab päikesepõletust. Nahale on need kõige kahjulikumad koos toimides, seega peaks kreem kindlasti piirama mõlema kiirguse toimet.

Kui nahale on päevitades tekkinud pigmendilaigud, tuleks pöörduda nahahaiguste arsti poole, et selgitada välja nende põhjus ja vajadusel määrata õige ravi. Ka sünnimärgid on nahal sageli pruunide laikudena. Kui märkad laikudes muutusi, tuleb neid kindlasti arsti juures kontrollida.

Juhuks, kui oled päikesega liialdanud, peaks suvises koduapteegis varuks olema põletusvastaseid või aaloeekstrakti sisaldavaid geele, mis leevendavad põletust. Foto: Unsplash

Kuidas kaitsta nahka, mis saab kergelt päikesepõletuse?
Apotheka proviisor Maia Leede

Nahale mõjuvad kahjulikult päikesevalguse spektri UVA-, UVB- ja UVC-kiired. Viimane õnneks maapinnani ei jõua. Päikesekaitsevahenditest on apteegis müügil päikesekaitsekreemid, -geelid, -emulsioonid ja -pulgad.

Kui ostad päikesekaitsevahendit, otsi pudelilt märgiseid UVA- ja UVB-kaitse ja SPF. SPF iseloomustab kaitset UVB-kiirguse ja päikesepõletuse eest, kuid praegu ei ole veel ühtset süsteemi UVA-kaitse mõõtmiseks. Väga hästi kaitsevad näonahka päikesekaitse kreem Babe SPF 50+ näole ja päikesekaitse emulsioon La Roche Posay SPF 50+ näole. Päikesekaitsevahend tuleb nahale kanda 20–30 minutit enne päikese kätte minekut ja sellega ei tohi koonerdada – täiskasvanud inimene peaks korraga nahale kandma 30-40 grammi kreemi. Päikesekaitsevahendit peab uuesti nahale kandma vähemalt iga kahe tunni järel, samuti pärast ujumist või tugevat higistamist.

Kui oled päikesega liialdanud ja tekkinud on päikesepõletus, tuleb esimese asjana varju minna ja nahka jahutada, et peatada põletuse süvenemine. Naha jahutamiseks sobivad jahedad mähised, näiteks jaheda veega niisutatud käterätt. Suvises koduapteegis peaks olema põletusvastaseid või aaloeekstrakti sisaldavaid geele, mis leevendavad põletust. Soovitan Lifeplani aaloegeeli. Kui nahk valutab, võib võtta valuvaigistit. Pärast ägeda faasi möödumist niisuta nahka suure veesisaldusega kreemide ja geelidega.