Eksootiline rohelus: milliseid troopilisi taimi võiks koduaias kasvatada?

Banaanid tagaaiast

Banaan on tegelikult Kagu-Aasiast pärit rohttaim, mille vilju nimetatakse ekslikult puuviljaks. Taim kasvab ka Eesti kliimas kiiresti ja tema eest hästi hoolitsedes saab ka vilju. Lihtsaim on hankida istik aianduspoest, kuid kes soovib rohkem katsetada, võib taime kasvatada ka seemnest.

Peaksid kindlasti teadma seda:

• banaanitaime on parim kasvatada potis ja suveks ta sellega koos maasse kaevata. Nii saad taime talve saabudes talveaeda või elutuppa viia;
• lõunamaataimena ei talu banaan liigset niiskust. Samas kiirel kasvuperioodil vajab taim palju vett ja toitaineid. Seetõttu eelista istutamiseks terrakotapotti, kuhu ei jää vesi seisma ja õhk liigub seal juurte vahel paremini. Mullaks vali sõmer hea läbilaskvusega istutusmuld;
• roosa banaan (Musa velutina) kasvab väga kiiresti ligikaudu meetri kõrguseks. Mõne kuu pärast valmivad roosaka värvusega magusad väiksed banaanid.

Mooruspuu

Kesk-Hiinast pärit siidiliblikate lemmikpuud võib leida kasvamas ka Eestis. Puu kasvatab musti piklikke vaarikaid meenutavaid magusaid vilju.

Peaksid kindlasti teadma seda:

• jaheda kliima tõttu kasvab Eestis kõige paremini valge mooruspuu teisend, Tatari mooruspuu (Morus alba var tatarica);
• noor puu tuleks istutada külmade tuulte eest varjatud kohta, kus on viljakas, parajalt niiske ja savine hea läbilaskvusega muld. Kui muld on liiga kompaktne ja savine, lisa pinnasesse veidi liiva, et mulla tekstuuri õhulisemaks muuta;
• kaeva puule mullapallist kaks korda laiem auk ja istuta puu sama sügavale, kui ta potis oli. Vajuta puu kõrvale maasse teivas ning seo see puu külge, et esimene tugevam tuul veel juurdumata puud viltu ei puhu;
• esimestel aastatel peaksid puu talveks igaks juhuks kinni katma.

Südajas aktiniidia ehk põhjamaa kiivi (Actinidja kolomikta)

Südajas aktiniidia on 2–6meetriseks kasvav ronitaim, millega saad väikese aia või rõdu võreseina privaatsemaks teha. Dekoratiivne taim kasvab looduslikult Kaug-Idas, Hiinas ja Koreas. Selle magusad viljad näevad välja nagu kiivid, kuid on väiksemad ja piklikuma kujuga. Kõige suuremate ja magusamate sortide vilja läbimõõt võib olla kuni 4,5 cm.

Peaksid kindlasti teadma seda:

• aiandist aktiniidiataime ostes pea meeles, et viljumiseks on vaja vähemalt kahte taime: ühte emas- ja ühte isastaime. Isastaimede lehed on tavaliselt värvilisemad;
• aktiniidia on küll külmakindel, kuid võiksid istutada ta ikkagi sooja ja päikeselisse või vähemalt poolvarjulisse kohta, et viljad kiiremini valmiksid;
• istutamiseks kaeva poole meetri sügavune auk kohta, kuhu kevadel ei kogune liigne lumesulamisvesi, sest suurt niiskust aktiniida üle ei ela. Liigniiskuse vältimiseks viska istutusaugu põhja kive, nende peale pane paar labidatäit korralikult lagunenud komposti, et noorel taimel oleks kohe toitaineid võtta;
• sordil 'Krupnoplodnaja' on tugeva lõhnaga silinderjad viljad;
• sordil 'Vitakola' on meie kliimas kasvavatest aktiniidiatest kõige suuremad viljad;
• selle põneva taime vastu võivad huvi tunda ka kassid, sest aktiniidia mõjub neile palderjani sarnaselt.

Harilik loorberipuu (Laurus nobilis)

Loorber on igihaljas troopiline puu. Selle aromaatseid vürtsika lõhna ja maitsega lehti teavad hästi vast kõik koduperenaised.

Peaksid kindlasti teadma seda:

• kel on piisavalt kannatust, võib loorberi ka seemnest külvata. Seemneid tuleb vees 48 tundi leotada ja seejärel sügavale liivasesse külvimulda pista. Idanemine võtab aega 2–4 nädalat. Selle aja jooksul on oluline, et külvimulla niiskuse- ning soojustingimused oleksid kogu aeg ühtlased, soovitatavalt 20–25 °C vahel;
• edasi kasvata loorberit suures potis hästi vett läbilaskvas mullas;
• kõige suurem viga, mida saad loorberiga teha, on selle ülekastmine;
• selleks, et loorber ilusa ümara puhma moodustaks, tuleks teda vähemalt kord aastas pügada. Nõnda saad tema võrast oma eelistuste järgi ka eri kujundeid vormida.

Hõlmikpuu (Ginko Biloba)

Hõlmikpuu on omapäraste lehtedega jäänuk dinosauruste ajast. Usutakse, et puu lehtedest valmistatud toidulisandid soodustavad ajutööd, emaspuude viljade maitse meenutab maguskastaneid. Suurimad hõlmikpuud kasvavad Hiinas.

Peaksid kindlasti teadma seda:

• puu kasvatamine seemnest on pikk protsess. Esmalt leota seemneid 2 ööpäeva toasoojas vees. Seejärel külva seemned paari sentimeetri sügavusele külvimulda, kus on ka ca 20% liiva. Hoolitse selle eest, et muld oleks pidevalt niiske, kuid mitte märg, sest muidu on seemnetel oht hallitama minna. Idanemine peaks algama 3–5 nädalaga;
• samas ka istikuna ostetud puu eest tuleb hästi hoolt kanda. Kui soovid ginkopuu aeda istutada, pead olema kindel, et puu on vähemalt 6 aastat vana, sest siis on suurem tõenäosus, et ta talve üle elab; kui hõlmikpuu satub kasvama soodsasse paika, võib ta ka meie kliimas suureks kasvada, nagu näiteks on Tallinnas Süda tänavas või Riia kesklinnas kasvav neljameetrise tüve läbimõõduga puu.

Harilik viigipuu (Ficus carica)

Harilik viigipuu on pärit Lääne-Aasiast, kuid on väga levinud ka Vahemere piirkonnas. See on üks vanemaid tarbetaimi ja kuulub samuti mooruspuuliste sugukonda. Puul valmivad magusad veetilgakujulised viljad.

Peaksid kindlasti teadma seda:

• potis saab viigipuud Eestis edukalt kasvatada nii seemnest kui ka lihtsama vastupanu teed minnes – aianduspoest hangituna. Viimasel juhul saad vilju kindlasti varem nautida;
• selleks, et viigipuud seemnest kasvatada, nopi imepisikesi seemneid värskest mahepoest ostetud viigimarjast. Laota seemned külvimullale üksteisest paari sentimeetri kaugusele ja kata istutusnõu plastiku või toidukilega, et seemne ümber niiskust ja soojust hoida. Esimesed idud peaksid 20–25 °C juures ilmuma 7–10 päevaga. Kui noortaimed on ca 10 cm kõrgused, istuta nad eraldi pottidesse, et juurtele rohkem ruumi anda;
• suvel vali potipuule aias või rõdul kõige soojem ja päikesepaistelisem koht;
• talveks vii puu talveaeda või jahedasse tuppa puhkama.

Et troopika su kodus alla ei annaks:

• Kasvata õrnu troopikataimi alguses kindlasti potis.
• Loo troopikast pärit taimele kasvamiseks tema kliimavöötmele võimalikult sarnased tingimused. Suve alguses vii taim potiga õue või veel parem, istuta ta koos potiga maha.
• Sügise keskel kaeva soojast kliimast pärit taimed potiga välja ja viia tuppa. Sooja talve võib taim ka väljas üle elada, kui katad ta kindlalt külma ja tuule eest. Kel on talveaed, võib pottidesse istutatud taimed aasta pimedaimaks ajaks sinna viia.