Kodu ja Aed

Pane seemned tallele ehk Kuidas ise seemneid korjata ja säilitada 

Therese-Liise Aasma, ajakiri Nipiraamat, 27. august 2020 16:21
tomati, paprika ja teiste sarnaste viljade puhul on õige hetk seemnete korjamiseks enamasti siis, kui viljad on täielikult värvunud ja söömiseks juba veidi üleküpsenud.Foto: Pexels
Suurem osa taimedest on nüüd jõudmas oma kasvu haripunkti ja kevadised aiatööd saavad lõpuks tasutud – peagi saab saaki! Selleks et järgmisel aastal end hästi tõestanud taimi ja vilju täies hiilguses uuesti nautida, korja nendelt seemned.

Oma korjatud seemnetel on mitmeid eeliseid:

  • Kodukoha ilmastiku ja mulla eripäraga kohanenud taimed tulevad ekstreemsete oludega paremini toime, olgu selleks siis kahjurite rünnak või liiga kaua kestev põud.
  • Valides seemnetaimi isiklikest maitse-eelistustest lähtudes, on võimalik luua päris oma kodune viljasort, mis on maitsvam ja sobib konkreetse paiga kasvutingimustega ehk vajab vähem hooldust.
  • Eesti põlistaimed sisaldavad rohkem vitamiine ja toitaineid.
  • Tundes juba aastaid taime eripärasid ja elutsüklit, jääb vähem võimalusi selle kasvatamisel ebaõnnestuda.
  • Seemnete kogumine annab võimaluse kevadel raha säästa.
  • Nii aitad hoida elus põliseid kultuurtaimi ja nende seemnete kogumise traditsiooni.
Kuivad ja puhastatud seemned säilivad kõige paremini tumedates kinnistes anumates või väikestes paberkottides.Foto: Susanne Jutzeler/Pexels

Korja seemneid nii:

  • Vali välja paar sorti. Kui oled algaja taimekasvataja, vali seemnete korjamiseks alustuseks välja paar taime, mille kasvatamisega juba üsna hästi kursis oled.
  • Kasvata hoolega. Seemnetaimede kasvatamisel on oluline, et nende toitaine- ja veevajadus oleks pidevalt, aga ennekõike õitsemise perioodil täidetud. Sellest oleneb taime füsioloogiliste protsesside optimaalne toimimine ja seega seemnete kvaliteet.
  • Vaid terved taimed. Haigustunnustega taimed seemnete korjamiseks ei sobi, sest enamasti kanduvad kahjustajad järglastele edasi. Kui märkad haigustunnuseid, eemalda taim kohe tervete lähedusest.
  • Vali välja kõige paremad taimed. Seejärel hoia end saagikoristamisel tagasi ja jäta kasvama kõige suuremad ning jõulisema kasvu või muude heade omadustega taimed, et neilt õigel ajal kvaliteetset seemet saada.
  • Taba õiget hetke. Erinevate taimede seemned annavad eri moel märku varumiseks sobivast küpsusest: tilli-, koriandri- ja peterselliseemned on valmis, kui need on kuivad ja pruuniks tõmbunud; ubadel, hernestel ja läätsedel peavad kaunad täielikult kuivanud olema ja seemned sees krabisema; lilleseemned on parajad, kui tulevad kergelt taime küljest lahti; tomati, paprika ja teiste sarnaste viljade puhul on õige hetk enamasti siis, kui viljad on täielikult värvunud ja söömiseks juba veidi üleküpsenud.
  • Korja soodsa ilmaga. Oota seemnete korjamiseks kuiva ja päikeselist ilma, sest niiskus rikub seemned.
  • Puhasta seemned kestadest ja muudest kuivanud taimeosadest. Lihtsaim on seda teha kõigepealt kõrgete servadega sõelas ning siis kausis seemneid raputades ja õhukesi kuivanud osakesi üle serva puhudes.
  • Pane kevadeks ootele. Kuivad ja puhastatud seemned säilivad kõige paremini tumedates kinnistes anumates või väikestes paberkottides. Teed oma elu tuleval kevadel lihtsamaks, kui sildistad seemnepaki korjeaja, sordinime, taime omaduste kirjelduste ja muu taime kasvatamiseks vajaminevaga. Pane pakendatud seemned kuiva, hämarasse ja jahedasse kohta, kus on aasta ringi ühtlane temperatuur.

Liiga palju seemneid! Kui seemneid kogunes rohkem, kui suudad ise kevadel maha külvata, tasub neid vahetada või sõpradele kinkida. Samuti võid mõned viia seemneraamatukokku, millest üks asub Tartu Linnaraamatukogus.

Ubadel, hernestel ja läätsedel peavad kaunad täielikult kuivanud olema ja seemned sees krabisema, et oleks õige aeg seemneid korjama asuda.Foto: Pexels

Algajale seemnekogujale: kõige lihtsam on korjata seemneid nendelt taimedelt:

LILLED: rukkilill, saialill, laugud, kurekell, ämbliklill, imelill, aed-mustköömen
KÖÖGIVILJAD: herned, oad, tomatid, salat, paprika, redis
MAITSETAIMED: till, basiilik, apteegitill, aniis, koriander, meliss

Kui soovid ka järgmisel aastal kasvatada sarnaste sorditunnustega seemneid, tuleks jälgida, mis tüüpi tolmlejaga on tegu. Kui sa seda arvesse ei võta, võivad mõned kultuurid risttolmelda. See ei ole ilmtingimata negatiivne, kuid võib järgmisel aastal siiski pettumust valmistada, sest taimed ja viljad ei näe ega maitse sarnaselt loodetuga või ei kõlba üldse süüa. Samas võib minna õnneks ja juhtuda, et lood uue põneva sordi.

ISETOLMLEVAD SORDID. See tähendab, et taimelt pärinev õietolm viljastab sama taime munarakud. Isetolmlemiseks on võimelised näiteks uba, salat, tomat ja hernes. Sellised seemned sobivad hästi algajale seemnekogujale, sest nende isoleerimiseks ei ole vaja palju vaeva näha.

RIST- EHK VÕÕRTOLMLEVAD SORDID. Õietolm pärineb kas sama taime õiest või jõuab taimelt taimele tuule, putukate või inimeste abil. Enamik toidukultuure on võõrtolmlejad. Mida suurem hulk taimi samast liigist (pere- või sugukonnast) ühel alal üksteise läheduses kasvab, seda suurem on risttolmlemise oht. Seda saab vältida, kui istutada taimed üksteisest vähemalt 30 meetri kaugusele, isoleerida õied katteloori abil või ajastada taimed õitsema erineval ajal. Nii saad sordiehtsad seemned.

Kõrvitsalisi saab paljundada edukalt siis, kui parasjagu ühtki teist taime  Cucurbita perekonnast läheduses ei õitse.

Porgandi puhul tuleks meeles pidada, et ta kipub agaralt oma looduses kasvava sugulase metsiku porgandiga (Dacus carota) tolmlema, mis tähendab, et järgmise aasta seemnest kasvavad üsna õblukesed juurikad.

tomati, paprika ja teiste sarnaste viljade puhul on õige hetk seemnete korjamiseks enamasti siis, kui viljad on täielikult värvunud ja söömiseks juba veidi üleküpsenud.Foto: Pexels

Tunne sorte ja seemneid!

Põlissortide seemned Eesti põlistaimede seemned on kõige ilmastikukindlamad. Võimalusel kasuta eestimaiseid saagikindlaid maheseemneid, aga kõik maheseemned ei pruugi olla saagikindlad.

Eestis tegeleb põlissortide teabe kogumisega MTÜ Maadjas. Sarnasel teemal leiab Facebookist grupi nimega «Mis kasvas vanaema aias?».

Hübriidsordid (F1). Hübriidsortide seemneid pole enamasti mõtet koguda, sest järglastaimed ei pruugi sarnaneda vanematega, samuti on hübriidseemned tihti patenditud, mis tähendab, et nende seemnete kultiveerimisõigus kuulub neid tootvale ettevõttele.

Geneetiliselt muundatud (GMO) seemned. Geneetiliselt muundatud seemnete pärilikkuskoodi on muudetud või sinna sisestatud geene, mis võivad pärineda teiselt taimelt, bakterilt, loomalt jne. Intensiivpõllumajanduses on teoorias selle eesmärk luua kõrge tootlikkusega kahjurite ja ilmastikuga paremini toime tulevaid taimi, kuid reaalsuses see alati nii ei ole. Euroopa Liidus GMO-seemneid enamasti müügil ei ole. Tavaliselt on paki peal ka vastav märgistus.

Hea teada: igal aastal seemneid pole

Tea, et kõigil taimedel ei valmi seemned igal aastal. Üheaastaste taimede, nagu tomati-, kurgi- ja tilliseemned valmivad ühe hooaja lõpuks. Mõnel taimel läheb selleks rohkem aega, näiteks köögiviljad nuikapsas, seller või porgand õitsevad alles teisel aastal. Viljapuud ja paljud maitsetaimed elavad tavatingimustes üle kahe aasta ning õitsevad ja viljuvad oma elukaare jooksul mitu korda.

Samal teemal

11.09.2020
Nutikad aiatööd septembris – ära veel peenraid tühjaks jäta!
05.09.2020
Lugeja küsib: kuidas aru saada, et kõrvits, arbuus või melon on küps?
04.08.2020
Säilita nutikalt ehk Kuidas töötab vaakumpakendaja?
02.08.2020
Seenelkäigu nipid ehk Kas sul ikka on kõik vajalik kaasas?

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee