Vähenõudlik aroonia – lihtne kasvatada ja kasulik tervisele

Aroonia kodumaa on Põhja- Ameerika, kus põlisrahvad tarbisid magushapukaid marju immuunsüsteemi tugevdamiseks juba ammu. Euroopasse jõudis külmakindel ja pinnase suhtes leplik marjapõõsas Venemaa kaudu 20. sajandi alguses.

Euroopas arooniapõõsas looduslikult ei kasva, kuid on lindude abil nii mõneski paigas loodusesse levinud.

Arooniamarjad võivad olla punased, mustad või lillakad. Aianduses on populaarseimad punane aroonia (Aronia arbutifolia) ja tume aroonia ehk ploomilehine aroonia (Aronia melanocarpa) ning neist aretatud hübriidsordid.

Aroonia kasvatamine

Aroonia kasvab hästi väga erinevate omadustega muldades, sobides seega igasse aeda. Kuna tegemist on iseviljastuva ja vähe hooldust vajava põõsaga, on ta populaarne ka mahepõllumajanduses.

Aroonia õitseb hilja, mistõttu on vähe tõenäoline, et külm saagikust vähendab. Samuti talub põõsas hästi kuivaperioode. Üldiselt pole ka kahjurid kõrge flavonoidide sisaldusega marjadest huvitatud.

Valgusküllases kasvukohas võib aroonia olla üsna saagikas. Tavaliselt hakkab taim marju kandma kolmandal aastal ning ideaalsetes tingimustes on võimalik ühelt põõsalt korjata 3–5 kg marju. Kuigi aroonia on iseviljuv, on põõsad, mille läheduses kasvab vähemalt üks-kaks teist põõsast, reeglina saagikamad.

Mais-juunis avanevad valged õied meelitavad ligi hulgaliselt tolmeldajaid. Maitsvaid marju kandev põõsas sobib hekitaimeks looduslähedasse aeda, kuna pakub lindudele ja teistele aiaolenditele toitu ning elupaika. Siinkohal tuleks aga meeles pidada, et pidevalt hekitaimeks pügatud põõsas ei pruugi alati saagikas olla.

Sügisel punaseks värvuvate lehtedega aroonia talub heitgaase ja sobib seega ka linnakeskkonda. Olenevalt sordist võib ta kasvada 1–3 m kõrguseks ja umbkaudu sama laiaks.

Parim aeg aroonia istutamiseks on kevadel või septembrist öökülmadeni. Kui maapind on väga lahja, võiks põõsaid aeg-ajalt kompostiga väetada. Selleks et põõsal piisavalt niiskust oleks, tuleks seda ümbritseda koore- või põhumultšiga. Umbrohtu aitab kontrolli all hoida madalakasvuline pinnakattetaimestik.

Ühest saab mitu

Pookimata arooniapõõsast on võimalik kasvatada seemnest, kuid levinuim viis on pistikutega paljundamine. Aroonia on jõulise kasvuga ning ajab pidevalt uusi võrseid.

Taime paljundamiseks lõika umbes 20 cm pikkune noor võrse ja eemalda selle alumised lehed.

Seejärel hoia pistikut juurte kasvu stimuleerimiseks 8–12 tundi pajuokste või lehtede leotises ning istuta seejärel mulda, et taimele juured alla kasvaksid.

Parim aeg selleks on kevadel, kuid ka sügisel kasvama pandud pistikutest saab asja, kui neid üle talve nullilähedaste plusskraadide juures hoida.

Kasulik mari

Arooniat on taas hakatud austama taime tervistavate omaduste tõttu. Poolmetsikuna kasvava supertoidu marjast valmistatud vitamiinisegusid ning jooke leidub peaaegu igas tervisepoes. Arooniamarjad sisaldavad kaltsiumit, joodi, rauda, mangaani, flavonoide, foolhapet ning A-, C-, E-, K-, P- ja B-vitamiine.

Teiste marjade seas on aroonia üks antioksüdantiderikkamaid. Antioksüdandid kaitsevad keharakke kahjulike vabade radikaalide eest, mis kogunevad organismi näiteks linnaõhku sisse hingates või saastatud toitu tarbides. Samuti aitavad need kaasa organismi puhastamisele jääkainetest.

Tume aroonia sisaldab suures koguses väekat antioksüdanti antotsüaniini – bioaktiivset koostisainet, mis annab marjadele iseloomuliku värvuse. Kuna aroonia sisaldab fenoolhapet, peaks regulaarne marjade tarbimine soodustama vereloomet, ergutama vereringet ning tugevdama veresooni ja südant. Tänu kõrgele kaaliumisisaldusele võib arooniaviljade või -mahla tarvitamine mõjuda vererõhku alandavalt.

E-vitamiin jällegi hoiab silmad tervena ning parandab naha ja juuste seisundit. Marjad on kiudainerikkad ja toetavad ka seedetegevust.

Omapärane tuimestav ja kuiv värskete arooniamarjade maitse on tingitud parkainete sisaldusest. Kõrge C-vitamiinisisalduse tõttu on marjad immuunsüsteemi toetavad, mis muudab need tõhusaks relvaks viirushaiguste ja külmetuste vastu. Samuti võib arooniate tarbimine aidata lahendada kaaluprobleeme ja stabiliseerida kolesteroolitaset.

Purgis, pudelis, külmas

Traditsiooniliselt on aroonia vilju kasutatud veini, siirupi ja keediste valmistamiseks ning väiksemates kogustes ka värskelt tarbimiseks. Pärast sügavkülmutamist või esimesi öökülmi muutub marjade maitse mahedamaks.

Hapuka meki tõttu kasutatakse arooniaid pigem teiste puuviljade või marjadega koos. Värsked arooniad sobivad hästi smuutide, toormahlade ja puuviljateede lisandiks. Tee valmistamiseks sobivad ka lehed. Samuti lisavad arooniad värvi müslidele, putrudele ja küpsetistele.

Arooniad sobivad hästi teiste hilissuviste marjade ja õuntega. Värskete marjadega ei tohiks siiski liialdada, sest arooniaseemned sisaldavad väikeses koguses sinihapet. Ületarbimise pärast ei ole aga tarvis liialt muretseda, sest kuumutades kemikaalisisaldus väheneb.

Säilitamine

Värskeid ja terveid marju võib säilitada keldris, külmikus või püsivalt jahedas ruumis 5-6 kraadi juures kuni paar kuud. Parim on marju siiski kuivatada, sest nõnda säilivad need maitsvate ja aromaatsetena kuni aasta.

Arooniad kuivavad ahjuplaadil ühe kihina minimaalse õhuniiskuse ja 25– 30 kraadi juures paar päeva, praeahjus õhu ringvoolu režiimil 50–60 kraadi juures aga üks-kaks tundi. Mõlemal juhul tuleks marju segada, et need kuivaksid ühtlaselt. Energiasäästlikumaks mooduseks on kuivatada marju spetsiaalses kuivatis. Kuivanud marjad peaksid tekstuurilt meenutama rosinaid. Sügavkülmutamiseks aseta marjad kihiti suurema karbi põhja nii, et need üksteisega kokku ei puutuks, ning lase neil paar tundi külmuda. Seejärel võid marjad väiksemasse karpi või kilekotti panna – siis pole enam ohtu, et need üksteist muljuksid või kokku külmuksid. Eraldiolevaid marju on hiljem palju mugavam toiduvalmistamiseks kasutada.

HEA TEADA! ‘Viking’ ja ‘Nero’ on saagikad, suurte viljadega sordid. Väiksemasse aeda või rõdule sobivad madalakasvulised sordid ‘Hugin’ ja ‘Autumn Magic’. Punase aroonia sort ‘Brilliant’ on aga kuni 2 meetri kõrguseks kasvav dekoratiivne hekitaim.