SUUR GALERII | Helge kodu Haapsalus võlub isetegemisrõõmu ja külalislahkusega

«Meie tutvuskond oli majavalikust üsna heitunud, sest see oli maast laeni kaetud männilaudisega ja täis pisikesi pimedaid tube,» meenutab Gina esimesi emotsioone pärast majaostu. Koos abikaasa Margusega on nad korda saatnud väikese ime ja majast helge elamise loonud.

Sõidame päikesepaistelises Haapsalus vaiksesse eramajade rajoonis asuvasse aeda, kus esimesena tervitab meid rõõmus labrador Hiro. Peagi on ka pererahvas Gina (41), Margus (43) ja pesamuna Mikk Metssalu (3,5) meid vastu võtmas. Astume sisse paraaduksest ja satume ehitustandrile, kus valmimas uus duširuum saunaga. Pereisa naljatleb, et ehk peaks tulema hoopis hiljem nende kodust lugu tegema, sest kõik on alles pooleli.«Remonti tuleb võtta mõnuga,» selgitab Gina, miks nad pole kiirustanud. «Oleme otsustanud, et me ei toimeta siin nii, et isu kadunud. Vahepeal ka puhkame,» avab Haapsalu kolledžis õppejõuna töötav perenaine nende eluterved vaated. Gina ja Marguse käes lippab töö siiski uskumatu kiirusega, sest alles kuu varem oli seal olnud vana garaaž ja vannituba. Nüüd plaanib naine juba plaatimistöid, mille kavatseb ise ette võtta.Tallinnast Haapsallu«Ostsime selle maja 2015. aasta märtsis, seega sai sel aastal siin täis viies suvi. Esimesel suvel ei teinud me muud, kui lõhkusime maha mõne seina ja ukse,» meenutab meile majatuuri tegev Gina. Tegelikult algas Metssalude pereelu hoopis Tallinnas, kust koliti Haapsallu, kui vanim laps Kaarel (17) esimesse klassi läks ja Anni (15) oli alles lasteaialaps. Gina tunnistab muiates, et nad lihtsalt ei suutnud Tallinnas ühtegi sobivat kooli valida, kuid väikelinnas tundus see lihtsam. Peale selle on Margus Haapsalust pärit ja just samal ajal jäi tema vanemate korter tühjaks, sest nad olid kolinud suvilast ümberehitatud majja. Seega tundus perele ideaalne hetk pealinnast ära tulla. Marguse konsultanditöö puhul ei ole asukoht oluline ja Gina oli valmis uues linnas otsast alustama. Nüüd leiavad nad, et Haapsallu kolimine oli nende elu parim otsus.

Männilaudis ja 50 ust«Maja vaatama tulles nägin mina selles kohe potentsiaali, kuigi iga sentimeeteroli männilauaga kaetud ja maja täis pisikesi tube. Lähedased väga kahtlesid meie valikus. Ämm ikka muretses, kuhu tema lapsed elama tulevad. Eks selline saunainterjöör oli maja ehitamise aja, 1980ndate lõpu ihalus. Võib-olla vaatavad meie lapsed peagi peast kinni hoides praeguseid poppe valgeid sisekujundusi,» naerab pereema.Ehitajad soovitasid valida lihtsama variandi ja katta seinad kipsplaadiga. Ginale see idee ei meeldinud ja ta jäi otsuse juurde seinad ning laed üle värvida. «Enam ma arvet pole suutnud pidada, kui palju valget värvi on kulunud, aga see peaks olema umbes 200 liitrit,» arvutab ta. Neljaliikmeline pere kolis kohe sisse ja hakkas toahaaval remonti tegema. Ülemisel korrusel, kus on magamistoad, värviti seinas olev tapeet üle ja laed valgeks, et kiiresti valmissaada. All hakati aga vaheseinu lammutama, sest majas oli palju väikeseid ruume ja uksi. «Koos kõrvalhoonega oli elamises üle 50 ukse, millest paarkümmend seisab nüüd keldris. Uksi, mida meisterdamiseks ära kasutada,meil jagub. Ühest olen teinud näiteks voodi peatsi oma ämmale,» sõnab Gina, kes armastab puutööd.Protsessi tuleb nautidaMaja renoveerimistööde jaoks ei ole pere laenu võtnud ehk kõik tööd tehakse ära omas tempos. «Samal suvel, kui majja kolisime, jäin ma Mikku ootama. Siis tekkis korraks tunne, et kõik on vaja kiiresti valmis teha. Nüüd võtame jälle rahulikult. See on hea, et meil on rohkem olnud aega mõelda ja mõtteid koguda. Tegelikult on vähemalt pool remondist veel ees, sest tegemist vajavadteise korruse magamistoad, majale tuleb panna välissoojustus ja korrastadafassaad,» sõnab naine. Oma kodus ringi vaadates ja pildistamise jaoks asju sättides tõdeb ta, et ega tal enne suurt huvi sisekujunduse vastu olnudki. See on tekkinud alles nüüd, kus tuleb oma käe järgi sättida peaaegu 200 m2 elamispinda.