aedFoto: Heiko Kruusi
Kodu ja Aed
9. september 2019, 17:01

Mida head teeb sügisväetis? (6)

Paljud taimed ootavad suve lõpus fosfori- ja kaaliumirikast sügisväetist, mis teeb nad talvekindlamaks ja mõjub hästi järgmise aasta saagile.

Viljapuud, marjapõõsad, muru, roosid, okaspuud jt mitmeaastased taimed hakkavad augustis “mõtlemaˮ sellele, kuidas elada üle eelolev pikk talv, mis võib vahel olla vägagi külm. Kui kevadel ja suve esimesel poolel on taimede toidulaual tähtsal kohal lämmastik, mis aitab hoogsalt kasvada, siis suve lõpus menüü muutub: nüüd saavad oluliseks fosfor ja kaalium.

Fosfor tugevdab kudesid, tänu millele paraneb talvekindlus. Fosfor kiirendab ka viljade valmimist. Kaalium soodustab suhkrute ladestumist ning suurendab külmakindlust, tänu kaaliumile muutuvad rakuseinad tugevamaks ning taim on vastupidavam. Nii fosfor kui kaalium soodustavad õiealgete moodustumist.

Sügisväetis aitab seega okstel puituda ja soodustab talveks varuainete moodustumist, tänu millele on puud-põõsad, püsikud ja muru talvekülmale ja haigustele vastupidavamad. Ühtlasi valmistab sügisväetis taimed ette järgmise aasta õitsemiseks ja saagi moodustamiseks.

Lämmastikku sügisväetistes pole või on seda väga vähe. Kuna lämmastik soodustab kasvu, siis koed ei puitu korralikult ja muutuvad külmaõrnaks. Suve lõpul antud lämmastik aeglustab viljade valmimist. Sügisväetised sisaldavad ka taimedele olulisi mikroelemente (raud, boor, vask jne).

Millal on õige aeg?

Puude ja põõsaste suvel kasvanud võrsed peavad jõudma enne talve puituda, sest puitumata taimeosad külmuvad ära. Eriti kulub puitumist soodustav sügisväetis ära külmahelladele puittaimedele ja kevadel istutatud okaspuudele. Rohttaimede risoomidesse, mugulatesse, sibulatesse jm säilitusorganitesse peab kogunema piisavalt varuaineid.

Sügisväetamiseks sobivaim aeg on augusti keskpaigast septembri teise pooleni. Sel juhul saavad taimed neile vajalikud toitained kätte enne kasvuperioodi lõppu. Esmalt peavad väetisegraanulid ju jõudma mullas lahustuda. Oktoobris antud sügisväetis ei jõua enam mõjuda. Müügil on ka kastmislahusena antavaid sügisväetisi. Neid võib anda veidi hiljem, sest väetise lahustumiseks enam aega ei kulu.

Maasikad, vaarikad, sõstrad ja karusmarjad vajavad sügisväetist võimalikult kohe pärast saagiaja lõppu, sest järgmise aasta õiealged hakkavad arenema suve teisel poolel. Ka viljapuid väeta kohe pärast saagikoristust. Roose soovitavad spetsialistid väetada nii: augusti keskel anna normist 2/3, septembri algul 1/3. Aga juhul, kui oled kasutanud pikatoimelisi ehk aeglaselt lahustuvaid väetisi, pole enamasti sügisväetist enam vaja. Sellisest väetisest saab taim kasvuaja jooksul kätte kõik vajalikud toitained ning pole mingit vajadust anda talle sügisel veel lisatoitu.

Kuidas väetist kasutada

Laota väetisegraanulid ühtlaselt laiali ja kobesta mulla sisse. Kui vihma pole oodata, kasta taimi pärast väetamist, et graanulid hakkaksid kiiremini lahustuma. Puude ja põõsaste alla puista väetist veidi ka üle võraaluse piiri. Kui peenral on koorepurumultš, lükka see eemale, sest väetis tuleb segada mulla sisse. Mitte mingit mõtet pole raputada väetist multšikihi peale, sest sealt toitained niipea juurteni ei jõua.

Väetisepakendil on alati kirjas, kui palju väetist iga taimerühm vajab. Paljud aiapidajad puistavad väetist tunde järgi, kuid see pole mõistlik, sest nii võib kergesti liialdada. Eriti tundlikud on okaspuud, neile peab väetist väga täpselt doseerima. Fosfori- ja kaaliumirikast sügisväetist tasub alati segada ka istutusauku mulla sisse.

Allikas: Horticom