4 asjalikku soovitust, mida teha Läti taaraga

Juuli alguses Eestis visiidil käinud Läti president Egils Levits ning Eesti president Kersti Kaljulaid jõudsid kohtumise käigus muuhulgas arutada ka kahe riigi võimalust luua õllepakenditele ühine taarasüsteem. Kui kaugele on Eesti-Läti ühine pandipakendiringluse projekt tänaseks jõudnud ning mida teha Läti taaraga, mida enamik Eesti taaraautomaate vastu ei võta?

"Hetkel seisab ühine pandipakendisüsteem Lätiga Läti seadusandluse taga ehk nad ei ole veel seadust vastu võtnud, et pakenditele tagatisraha kehtiks," märgib oma vastuses Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõunik Kerli Rebane. Ta lisab, et seejärel on vaja läbi viia tehniline analüüs, kas ja kuidas on sellist süsteemi võimalik Eesti pandipakendisüsteemiga ühildada. "Hetkel ei ole analüüsi koostamist alustatud ning ei ole täpselt teada, millal see juhtub, kuid oleme endiselt seisukohal, et piiriülene süsteem oleks asjakohane ja innovatiivne ning seda annaks hiljem rakendada ka teistele riikidele."Kuhu kaob Läti taara?Ilma spetsiaalse märgistusega pakendeid koguva osaühingu Eesti Pakendiringlus tegevjuht Alder Harkmann ütles Õhtulehele, et Lätist pärit taarat nende konteineritesse märkimisväärsetes kogustes ei jõua. "Küsimus on, et kuhu see jõuab," mõtiskleb Harkmann. "Kui ta jõuaks ilusasti meie pakendikonteineritesse, siis võiks seda tähele panna, aga kuna paljud inimesed ei sorteeri, siis need lähevad suuresti olmeprügisse."Murelik on ka joogitootjate, maaletoojate ja kaupmeeste loodud taaskasutusorganisatsiooni Eesti Pandipakend tegevjuht Rauno Raal. Kui 2016. aastal tagastati Raali sõnul 245 miljonit ühekordse kasutusega tagatisrahaga joogipakendit, siis järgmise aasta eelarvesse pandud prognoos on vaid 213 miljonit. "Samas voolab Eestisse sisse kümneid miljoneid pakendeid Lätist, mida Eesti pandisüsteemi kaudu taaskasutada ei saa ja mis võivad jääda keskkonda reostama," ütles Raal Õhtulehele.