Testamendi kasuks räägib ka võimalus seda vastavalt oma äranägemisele muuta. Kinkelepinguga see võimalus puudub. Foto: Sam / Pexels
Raha
26. jaanuar 2021, 12:50

Jurist hoiatab: mis võib kinkelepinguga valesti minna?

"Olen juba vanemas eas ja peres on teemaks tulnud oma vara pärandamine lastele ning lastelastele. Tutvusringkonnas on juttu olnud nii testamendist kui ka kinkelepingust. Mis vahe neil on ja kumma peaks tegema?" uurib Ellen Võrust.

Testamendi ja kinkelepingu erinevusi selgitab Karl-Eerik Jäetma, notari asendaja büroos Notaribüroo Lee Mõttus ja Priidu Pärna.

Testament
Testament on pärimisõiguslik dokument, selles tehtud korraldused jõustuvad pärast isiku surma. See tähendab, et vara läheb pärijale üle alles siis, kui testaator ehk testamendi tegija on lahkunud. Testamendis saab testaator määrata enda vara üldõigusjärglase(d), kes pärivad kõik testaatori õigused ja kohustused, ehk määrata, kuidas ja kellele jaguneb nii kinnis- kui ka vallasvara ning ka kõik kohustused.

Kinkeleping
Kinkelepinguga annab kinkija kingisaajale oma konkreetse vara, näiteks korteriomandi omandiõiguse üle eluajal. Selline kinnisvara kohta tehtud kinkeleping ei hõlma aga isiku muud vara ega õigusi, näiteks rahasummasid
pangas või sõidukeid.
Kui isikule kuulub mitu kinnisasja ja tema soov on eluajal mõni neist, mida ta ise ei vaja, tasuta enda lähedasele anda, on selleks parim teha kinkeleping.
Kui aga isiku soov on oma kodu ära kinkida, peab sellese suhtuma kriitilisemalt,
sest kuigi toiming on lihtne, võivad tagajärjed olla rasked.

Mis võib kinkelepinguga valesti minna?
Kinkelepingus tuleks leppida alati kokku isikliku kasutusõiguse seadmine kinkija kasuks, et ta võiks enda kodu tasuta ja tähtajatult kuni surmani kasutada. Kodu omand kuulub siis aga juba teisele inimesele. Suurim oht oma kodu kinkelepinguga kinkimise juures on, et kui uuel omanikul tekivad makseraskused, võib ka kinkena saadud kinnisvara minna sundmüüki. Isiklik kasutusõigus jääb küll kinkija kasuks, kuid omanikuks võib saada keegi kolmas, kelle soovid ei pruugi olla nii heatahtlikud.
Samuti puudub kinkijal pärast kinkelepingu sõlmimist õigus oma vara suhtes otsuseid langetada. Kui peaks tekkima olukord, et on vaja korter hooldekodu kulude katteks müüa, on see juba uute omanike otsustada. Selliste ohtude vältimiseks tasub pigem teha testament, olemaks kindel, et saad oma kodus elada kuni surmani ning alles pärast surma läheb vara pärijatele üle.
Testamendi kasuks räägib ka võimalus seda vastavalt oma äranägemisele muuta. Kinkelepinguga see võimalus puudub. Seaduses sätestatud õigus kinkelepingust taganeda on vaid väga äärmuslikel juhtumitel ning praktikas on see väga aja- ja rahakulukas.