Aed

Aed nõuab tähelepanu! Sügistöid aias veel jätkub 

Ingrid Sembach-Hõbemägi, 16. oktoober 2019 10:21
Foto: Pixabay.com
Aednikud ei saa veel käsi rüppe lasta, sest tegemist aias piisab. Praegu on hea aeg sügiskülviks, peenarde ettevalmistamiseks ja aia korrastamiseks.

Tarbeaias
• Viljapuude alused tuleks puhastada mahalangenud lehtedest ja viljadest, et vältida seenhaiguste levikut. Ka võib kergelt ja ettevaatlikult ümber kaevata võraaluse, et pinnakihti talvituma pugenud kahjurid külmakraadide käes hukkuks. Vajadusel teha profülaktilist pritsimist.

Samal teemal

• Kasvuhoone – kui see pole veel korda tehtud – võiks korralikult üle pesta (ka raamid!) ja mulla välja vahetada. Desinfitseerimiseks ja haiguste-kahjurite hävitamiseks võib teha väävlisuitsu.

• Viinamarjade hilissügisene tagasilõikus ja talvituma sättimine algab pärast kergete külmakraadide tulekut. Ületalve elavad vaid korgistunud varred.

• Hilissügis on hea aeg ka külvamiseks, siis on kevadel kohe varakult midagi suhu pista. Enne lume ja püsikülmade tulekut saab avamaale või külma kasvuhoonesse külvata tilli, peterselli, salatit, porgandit, koriandrit, murulauku, aedsibulat, pastinaaki jt. Külvatud seemned vajutada laua­jupiga vastu maad, et tekiks parem kontakt mullaga. Liiga vara ei maksa külvata, sest soojade jätkudes idanema läinud taime­hakatised külmakraadide käes hukkuvad.

• Oktoobri lõpus pane maha küüslauk!

• Hea aeg on ette valmistada uued peenrad ja istutusalad, kaevata neisse kergesti kõdunevaid lehti jm orgaanikat, siis on muld kevadel varakult istutamiseks-­külvamiseks juba valmis.

• Marjapõõsastel võib välja lõigata vanad, raugastunud ja kahjustunud oksad. Nii vähendad kevadist töökoormust.

• Talv on tulekul, mis tähendab, et ka metsloomade toidulaud aheneb. Nii vaatavad nad üha ahnemalt koduaedade noorte viljapuude poole. Sestap võiks noori puid kaitsta nii tüvevõrkudega kui ka peletava lõhnaga preparaate kasutades. Viimaste puhul tuleb kindlasti teada, et nt verejahupõhist vahendit tuleb puutüvedele kanda korduvalt, sest sügisvihm kipub seda maha pesema.

Iluaias
• Sügis on suurepärane aeg istutamiseks – mullas on piisavalt niiskust ja uuel kevadel saab taim varakult kasvu alustada. Istutada võib seni, kuni labidas maasse läheb. Lehtpuid ja -põõsaid võib istutada ka paljasjuursetena lehtede varisemise ajal või pärast seda, siis on nad juba puhkeolekus. Vastu talve ei maksa istutada ainult külmaõrnu taimi, nende muldapanekuga võiks ooda­­ta kevadeni.

• Tänavu istutatud või muidu päikesepõletusele vastuvõtlike okaspuude ümber võiks maasse torgata vaiad, siis on hilistalvel mugav neile varjutuskangas peale laotada. Külmunud maasse vaiu taguda on hulga keerulisem.

• Mitmetüvelised ja ka pikkade painduvate okstega okaspuud, kes sula­lume raskuse all võivad kannatada, tasuks külmade saabudes kinni sidu­­da. Nii väldite okste murdumist ja latvade longuvajumist.

• Kestab lillesibulate istutamise aeg. Nartsissid vajavad juurdumiseks soojemat mulda, tulbisibulatele meeldib, kui mullatemperatuur jääb alla 9 kraadi. Istutada saab seni, kuni labidas maasse läheb.

Foto: Pixabay.com

• Lõika tagasi roosid ja puhasta nad lehtedest. Tänavu oli palju roosi-­jahukastet, mistõttu oleks tark lehed põletada. Rooside ülesmuldamisega võiks alustada juba oktoobri lõpus, kui esimesed kargemad ilmad käes. Igale roosipõõsale kalla peale ämbritäis mulda või spetsiaalset talvekatteturvast.

• Väänroosid tuleb maha painutada järk-järgult. Enne neile talvekatte paigaldamist eemaldada lehed. Talvekate ei tohi olla umbne, vaid selle alt peab õhk läbi käima, vastasel korral roosid hukkuvad.

• Peenrad võiks puhastada mädanema hakkavatest rohtsetest taime­osadest, kuivanud ja dekoratiivsed õievarred ja kõrrelised võib alles jätta. Sel viisi katad toidulaua pisilindudele ning sisustad talvekorteri kasulikele putukatele. Kõrrelisi lõigatakse varakevadel enne kasvu algust, vastasel korral võib talvine liigniiskus nende õõnsatesse vartesse koguneda ja taimedele hukatuslikuks saada.

• Pika sooja sügise puhul jätkab muru kasvamist, seega tuleb seda vajadusel niita, ent mitte nii madalalt kui tavaliselt. Niidetud muru ei tohi jätta maapinnale vedelema, vaid selle võiks vedada kompostikasti. Talvituma võiks muru minna 7–10 cm pikkusena.

Toas
• Heida põhjalik pilk toataimedele. Puhkeolekus taimede kastmist ­vähenda, õitsevatele taimedele anna lisavalgust.

• Kui aias kasvab maitsetaimi, võib osa neist välja kaevata, potti pista ja tuppa tuua – nii on maitseroheline talv läbi omast käest võtta. Parim talvine hoiupaik ürtidele on valge ja toatemperatuurist jahedam.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee