EDU NIPID! Tööintervjuuks tasub põhjalikult valmistuda (1)

Kõigepealt tuleb läbi mõelda, millised on su tugevad ja nõrgad küljed, soovitab põhjanaabrite tööportaal Duunitori. Öeldakse küll, et kõige paremini õpib inimene oma vigadest, aga ehk ei pea neid kõiki siiski ise tegema – saab ju ka teiste tehtuist õppust võtta. Loe, millised on kõige sagedasemad vead tööintervjuul.

• Oled unustanud teha taustatööd. Tööintervjuuks valmistudes tasub alati viia end kurssi värskeimate uudistega, mis puudutavad võimalikku tulevast töökohta ja ettevõtte tegevusvaldkonda laiemalt. Päris kindlasti eelistab tööandja valikut tehes inimest, kes tunneb ettevõtte vastu huvi ja näitab seda ka välja.

• Ei tee enesetutvustust. Mõistlik on valmistada sissejuhatuseks ette minuti-paari pikkune enesetutvustus, mis annab teisele poolele lühikese ülevaate, kellega on tegu. Ise saad võimaluse võtta lühidalt kokku, mida on sinul ettevõttele pakkuda. Arvesta, et ühe ja sama enesetutvustusega ei maksa igasse firmasse sisse marssida – alati tuleb läbi mõelda, milliseid oskusi või iseloomuomadusi tasub just selle töö puhul rõhutada.

• Räägid liiga palju oma eelmisest tööandjast. Muidugi võid vestlusel mainida, miks eelmise tööandjaga teed lahku läksid, aga keskenduda tasub siiski uuele võimalusele ja sellele, mida saaksid pakutavas ametis ära teha.

• Oled liialt emotsionaalne. Pärast eelmisest töökohast ilmajäämist on sul täielik õigus tunda kurbust ja viha, aga tööintervjuu teises ettevõttes pole koht, kus need tunded välja valada. Kui sa ei suuda keskenduda sellele, milleks kohtumisele tulid, jätad ebastabiilse inimese mulje.

• Sa ei jää isiksusena meelde. Lähed kergesti närvi ega suuda pingeolukorras loomulikult käituda? Kui suudad vastata kõigile küsimustele vaid lühilausete või jaatuse-eitusega, on raske head muljet jätta: tööandja otsib enamasti inimest, kes sobituks kähku kollektiivi, kellega oleks lihtne suhelda. Keskendud iseendale. Hakkad küll vastama intervjueerija küsimusele, aga jõuad ikka ja jälle jutuga selle juurde, mida sina soovid, eeldad ja ootad. Muidugi võib sellest rääkida – aga ikka siis, kui seda küsitakse. Püüa kuulata, mida küsitakse, ja vastata sellele.

• Hindad oma oskusi üle. Tööotsija rusikareegel: ära kandideeri tööle, kui sul pole vähemalt 75 protsenti selles ametis nõutud pädevusest – nii raiskad vaid enda ja teiste aega.

Üheksa rasket küsimust intervjuul

• Miks just sina oled sellele kohale sobivaim? Klassikaline küsimus, millele võiks vastuse aegsasti valmis mõelda: millist lisaväärtust saaksid selles ametis oma oskuste, teadmiste ja kogemusega pakkuda? Mis kasu saab firma sinu palkamisest? Mis eristab sind ülejäänud kandidaatidest? Sõnaohtrus ei tule alati kasuks – mõtle välja kuni kolm argumenti, mis kinnitavad, et oled sellele ametikohale parim, ja esita need veenvalt.

• Too näide mõne oma vea või eksimuse kohta. See küsimus annab tööandjale aimu, kui teadlik on tööotsija oma võimalikest nõrkadest külgedest ja arendamist vajavatest omadustest. Räägi, mis juhtus, mida sa sellest õppisid ja kuidas juhtunu sind inimesena mõjutas, ole vajadusel enesekriitiline, näita, et oled suuteline oma vigadest õppima.

• Kuidas kolleegid või sõbrad sind kirjeldaksid? See küsimus sunnib tööotsijat end kõrvalt vaatama, mõtlema, millisena näevad teda teised. Intervjueerija võib ka küsida, mida räägiksid tema kohta ta soovitajad.

• Kui väga huvitab pakutav töökoht sind skaalal 1–10? Kui pakud mõne muu numbri peale kümne, ole valmis seda väga osavalt põhjendama.

• Miks otsid uut tööd? Ausus on sageli tugev trump, nii ka sellele küsimusele vastates. Pikem töötupõli või koondamine pole enam midagi erakordset, see ei ole võimalikule tööandjale ohusignaal, nagu see oli veel mõni aeg tagasi. Ära hakka eelmist töökohta halvustama – see ei jäta sinust usaldusväärse ja lojaalse töötaja muljet. Kui oled töökohta vahetamas, võid näiteks vastata, et ei näe praeguses töökohas selliseid arenemisvõimalusi nagu sinna tööle minnes lootsid, vajad uusi väljakutseid.

• Kas tähtsam on tehtud töö maht või kvaliteet? Miks? Ära lase end sel kas-muna-või-kana-tüüpi küsimusel rivist välja lüüa. Mõtle, kumb on tööülesannete seisukohalt olulisem – selle põhjal vasta. Kui kandideerid ametikohale, mis nõuab täpsust (raamatupidaja, finantsjuht vmt), on kvaliteet olulisem, kui aga näiteks müügitööle, tõuseb maht kvaliteedist tähtsamaks.

• Mida uut ja mida tuttavat näed pakutavas ametikohas? Töösoovijal ei pea ilmtingimata olema varasemat kogemust igas viimases kui töölõigus, küll aga on tal võimalus sellele küsimusele vastates näidata, et tal on tahtmist õppida ja areneda.

• Talar du Svenska? How about English? Oma keelteoskust CVsse kirja pannes arvesta, et tööandja võib seda kontrollida, minnes näiteks keset intervjuud ette hoiatamata sujuvalt üle teisele keelele. Kui oled märkinud end keeleoskajaks, pead suutma sellega kaasa minna. Ei ole mõtet lasta end CV alusel tegelikust paremana paista – valed tulevad üldjuhul kiiresti välja.

• Kas kandideerid ka mujale? Kui oled aktiivne tööotsija, on täiesti loomulik, et kandideerid korraga mitmesse kohta. Kindlasti pole mõtet seda maha salata: tööpakkuja peaks teadma, millises järgus on muudele kohtadele kandideerimisega. Kui oled kõigiti sobiv, võib tööandja ka kiiremini sinu kasuks otsustada, kui selgub, et oled ka mujal kandideerides olnud edukas.

Mida tasub meeles pidada

• Ära unusta – nutikate vastuste ja veenva enesetutvustuse kõrval ei maksa unustada kõige lihtsamaid asju, rõhutab ajakiri Forbes.
• Ole aegsasti kohal – sa pole tõenäoliselt ainus, vahed intervjuule kutsutute vahel on väikesed ja vaid mõneminutilise hilinemise tõttu võid üldse kõrvale jääda.
• Võta telefonil heli maha – tee seda aegsasti, sest vahetult enne intervjuud võib see kergesti ununeda. Keset vestlust helisev telefon ei jäta head muljet.
• Näe hea välja – naiste väga avarad dekolteed ja mikropüksid, meeste välja veninud kampsunid ja rasvased juuksed võivad nii mõnelegi töökohale kandideerides miinuseks olla. Ole puhas, lihtne ja stiilne – ja ära liialda parfüümiga