Foto: Pexels
Kodu ja Aed
10. veebruar 2021, 12:39

Üürnikule oluline teada: jurist selgitab, mida üürilepingut sõlmides silmas pidada (15)

Enamus üürivaidlusi saavad alguse puudulikest lepingutest ning fikseerimata kokkulepetest. Sageli ei tea üürnikud oma õigusi, näiteks seda, et laenumaksed ning remondifond on üürileandja tasuda. Olulisi 

Eesti Õigusbüroo jurist toob välja olulisema, mida kõik üürnikud teadma peaksid. 

Leping – kindlasti sõlmida kirjalikult ja fikseerida kõik kokkulepped. 
Lepingusse tuleb kirjutada üüri tasumise kuupäev, üüri tasumise viis (sularahas, ülekandega) ning üüri suurus summana. 
Kui üüri tasumine toimub sularahas, tuleks igakordsel tasumisel võtta üürileandjalt kinnitus üüri tasumise kohta. Kinnituse võib märkida üürniku käes olevasse üürilepingusse, kus üürileandja kinnitab oma allkirjaga kolme asja: 1) makstud 2) tasumise kuupäev 3) tasutud summa.

Kõrvalkulud (tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste eest) -  üürnik peab kandma üüritud asjaga seonduvaid kõrvalkulusid üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Üürileandja peab üürniku nõudmisel võimaldama tal tutvuda kõrvalkulusid tõendavate dokumentidega.

Tagatisraha – üürileandja võib tagatisraha nõuda kuni kolme kuu üüri ulatuses. Üürnik võib tagatisraha maksta kolme kuu jooksul võrdsetes osades, seejuures esimene osa tuleb maksta pärast üürilepingu sõlmimist.Tagatisraha peab üürileandja hoiustama krediidiasutuses oma varast eraldi vähemalt kohaliku keskmise intressiga. Intress kuulub üürnikule ja suurendab tagatisraha. 

Üürilepingu kestus – tähtajaline või tähtajatu. Tähtajaline üürileping lõppeb tähtaja möödumisel, kui pole erakorraliselt üles öeldud. Tähtajatu üürilepingu lõpetamisest tuleb mõlemal poolel ette teatada kolm kuud.

Korterelamu remondifondi ja laenumaksete tasumine ei ole kindlasti otseselt seotud üürikorteri kasutamisega ja neid kulusid ei pea kandma üürnik, vaid üürileandja. Isegi, kui selline kokkulepe on kirjas lepingus, on see siiski tühine ning üürnikul on õigus nõuda üürileandjalt tagasi juba tasutud maksed. 

Leppetrahv lepingus – kokkulepe, millega eluruumi üürnikku kohustatakse lepingu rikkumise korral tasuma leppetrahvi, on tühine.

Läbi maakleri või otseomanikult – kui üüriobjekt on leitud läbi maakleri pakkumise ja vahendusel, on maakleril õigus nõuda üürnikult vahendustasu kuni ühe kuu üüri ulatuses.  Üüripinna leidmine maakleri vahendusel on üürnikule küll kulukam, kuid tagab üürilepingu korrektsuse.

Vahendustasu – üürilepingu sõlmimisel saab nõuda vahendustasu 1 kuu üüri ulatuses üksnes juhul, kui üüripinda vahendab kinnisvaramaakler. Omanikul endal ei ole õigust nõuda vahendustasu.

Kulutuste hüvitamine üürnikule – kui üürilepingu lõppemisel ilmneb, et asja väärtus on üürileandja nõusolekul tehtud parenduste või muudatuste tõttu oluliselt suurenenud, võib üürnik nõuda selle eest mõistlikku hüvitist. Üüripinna parendamise korral tuleb tehtud kulutused üürileandjaga koheselt kooskõlastada ja fikseerida kirjalikult. Võib kokku leppida, et tehtud kulutused tasaaarveldatakse üürimaksetega.