Uuring selgunud: eestlased tunnevad kodus puudust privaatsusest (11)

Inimeste jaoks tähendab privaatsus erinevaid asju. Mõne jaoks tähendab see lihtsalt suletud ust, teise jaoks üksi veedetud nädalavahetust. Olenemata iga inimese privaatsuse definitsioonist, tunneb 92% eestlastest, et see on nende üks põhiõigustest. Ülemaailmselt usub seda 85% uuringus osalenutest.

Psühholoog Kaisa Hunt toob välja, et pidev sotsiaalne kontakt on osadele inimestele väsitav ning seetõttu otsivad nad võimalust end nii-öelda välja lülitada. „Kõige lihtsam on seda teha füüsiliselt eraldudes, ent peredes, kus on füüsilise ruumi piirangud, otsitakse teisi lahendusi. Lisaks suhtlemisest puhkamisele on inimese jaoks oluline autonoomia tundmine ehk teadmine, et vähemalt oma kodu piires saab ise teha otsuseid,“ lausus Hunt. Ta lisas, et tihtilugu soovitakse ka, et teised ei sekkuks nende privaatruumi – keegi ei tuleks küsimata segama ei nende füüsilist ega vaimset privaatsust ilma kutsumata.

„Me otsime privaatsust nii avalikus ruumis kui tööl, kuid kõige rohkem kodus, kus saame aega veeta kas omaette või koos perega. Uuringust selgus, et eestlastele seostub kodu kõige enam just turvalisuse (95%), privaatsuse (94%) ning mugavusega (92%), kuid reaalsus on midagi muud. Ainult 75% tunneb end kodus turvaliselt, 68% mugavalt ning 74% tunneb, et neil on kodus piisavalt privaatsust,“ sõnas IKEA Tallinna väljastuspunkti juht Aleksejs Mihailovs.

Privaatsuse peamised takistused – teistest hoolimine ning rahapuudus

Privaatsus sõltub paljuski sellest, kus ja kellega sa elad, kultuurilistest erinevustest, traditsioonidest ning inimese rollist peres. Peamiseks takistusteks, mis piirab privaatsuse tagamist, peab 22% eestlastest seda, et nad peavad hoolitsema teiste eest. See on põhiliseks takistuseks just peredes, kus kasvavad väikesed lapsed (47%).

„Hoolitsedes enda elukaaslase, lapse või vanema eest tekib olukord, mil kodu ei ole enam koht puhkamiseks, vaid töö tegemiseks. Lisaks tunnevad teiste eest hoolitsevad inimesed kohustus hoolealuste ees ning selle tõttu ei saa nad pidada enda privaatsust prioriteediks,“ lisas Mihailovs. Ta rõhutas, et 47% väikelaste vanematest tunnevad privaatsusest puudust, sest peavad igapäevaselt hoolt kandma oma laste eest. Lisaks on takistuseks ka finantsraskused, erinev arusaam privaatsusest, ruumipuudus ning välise maailma tajumine (näiteks naabrite tekitatud müra).

Privaatsus parandab omavahelisi suhteid ning üldist heaolu

Enamike inimeste jaoks aitab privaatsus luua üldist vaimset heaolu. Seda kinnitasid 80% uuringus osalenud eestlastest. Privaatsuse puudumine mõjutab meie üldist heaolu: pooled vastanutest tõdesid, et privaatsuse puudumine tekitab neis ärevust (34%) ning frustratsiooni (34%).

Privaatsuse suurimaks väärtuseks on võimalus olla „mina ise“. Selle väitega nõustus 66% eestlastest (ülemaailmselt 54%). Väga suur osa eestlastest tunneb, et privaatsus võimaldab neil paremini keskenduda (77%) ning samuti tuntakse, et privaatsuse olemasolu loob võimaluse isiklikuks arenguks (63%) ja suhete parandamiseks (65%).

Psühholoog lisas, et elades korterikaaslastega, kes ei ole pereliikmed, on tihtilugu keeruline märgata, kellel on suurem ja kellel väiksem privaatsusvajadus. „Sellele, et keegi võib soovida olla omaette või vajab suuremal määral oma ruumi, võib viidata enese eraldamine kõrvaklappide abil. Siiski on kõige kindlam teistega sel teemal juttu teha ja neutraalselt uurida, millised on nende jaoks privaatsuse vajadused ja teha ühiseid kokkuleppeid selle suhtes,“ lausus Hunt, lisades, et eriti tähelepanelik tuleb olla kultuuriliste erinevuste suhtes.

Testi, kui palju on sinul privaatsust kodus siin.